ohuteguriks. UV-C- lainepikkus 200-280nm, ülimalt phtlik elusorg, neeldub osoonikihis täielikult. Vahemereline kliima kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT. Talv pehme ja sajune (5-10'C), suvi palav ja kuiv (20-30'C), sademeid 400-600mm. Vee kihistumine maailmameres- maailmamere vee t° on lõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime. veet° langeb väga kiiresti, sest lainetusest tulenev veesegunemine lakkab. Sellist kihti, kus vee t° kiiresti kahaneb nim hüppekihiks e. termokliiniks. Sellest sügavamal on t° ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani, umbes +4°C. Maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees on vees lahustunud hapnikusisaldus körgem. Pöhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam. Vee liigid- Põhjavesi, pinnasevesi, mullavesi, pinnavesi Veelised pinnavormid- alluviaalsed: jõevee setted; deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted; orud, lammid. Mariinsed,
Seal floora kesine – nõlvad liiga järsud, kui siis makrovetikad. Apvelling toimub vaid 0,1% maailmamerest, kuid need annavad 50% kalasaakidest. Eri omadustega veemassid – seal on frondid – seal bioloogiline aktiivsus suurem (vete segunemine biogeenide üleskerge fütoplanktoni aktiivne tegutsemine). Frondid võivad olla permanentsed (Antarktiline divergents), kuid võivad olla ka efemeersed –mõne meetrise ulatusega. Äikesevihm veesegunemine. Avamere ja rannikumere kontrastid *Rannikukeskkondade seotus maismaa ja merepõhjaga Assuani pais – rammusad setted on seal kinni, rikastas enne ka Vahemerd, nüüd sardiine sealt enam püüda ei saa. Elbe ja Reini jõed kannavad tohutult heitvett – mereproduktsioon on mitmekordistunud rannikumeri eutrofeerub. *Toitainete dünaamika ranniku ökosüsteemis Limiteeriv faktor on magevees P ja merevees N v.a. Läänemeres!!!!
o STRATIFITSEERUNUD VEEKOGU - ei segune üldse, kihistunud. o MEROMIKTILINE VEEKOGU - kevadel ja sügisel täielikult ümber ei kihistu o POLÜMIKTILINE VEEKOGU - seguneb läbi mitu korda · C:N:P suhe 106:16:1 Rakkude koostisosad C suhe N´iga (süsinik, lämmastik, fosfaat) Fotosünteesi võrrandist = C:N suhe 6,6:1 = CO2/O=1,3 = (Redfield suhtarv) · Viis apvellingu tüüpi : süvaveekerge, ehk kui külm ja soe vesi saavad kokku ja toimub veesegunemine. Seal kõige rohkem kalu võib leida sealt. Tuulest tingitud segunemine - tuule mõjul aetakse soe vesi ühest otsast teise, pealmine vesi surub alumisele kihile, mis pannakse liikuma ja läheb teise otsa. Ühes otsas külm ja teises soe. Võib kesta nädalaid. Põhjustab veekerget. Sessoonsed temperatuuri muutused Tõusud-mõõnad. Kuu loodetest, maa pöörlemisest tingitud apvelling. Jõgede sissevool, mis kannab ära rannikuäärset merevett
annaabi.ee 
