NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu. Samuti oli staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev. Miinitõrje Eesti merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitu miinitõrjeoperatsiooni ja -õppust. Nende eesmärgiks on puhastada Eesti territoriaalvett peamiselt maailmasõdade ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest. BALTRON projekt BALTRON on Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader, mille eesmärk on vähendada kahest maailmasõjast Läänemerre veesatud meremiinidest ja teistest veealustest lõhkekehadest tulenevaid ohte. BALTRON koosneb Balti riikide ühendstaabist ning Eesti, Läti ja Leedu mereväe laevadest. Iga riik annab BALTRON- i käsutusse kindlaks perioodiks üks-kaks miinitõrjelaeva.
aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud 850 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Merevägi ja miinitõrje Eesti Merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja -õppuseid. Nende eesmärgiks on Eesti territoriaalvete puhastamine peamiselt kahe viimase maailmasõja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest. Kuigi Merevägi taasloodi alles 1994.a ning on üks väiksemaid maailmas, on mereväe laevade meeskonnad näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Viimase ligi kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud pea 850 meremiini ning muud lõhkekeha. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed)
Kui MES jaama meeskond on koos, kannab MES jaama juht ette navigatsioonisilda MES kogunemise kohta. Peale seda panevad MES jaama meeskonna liikmed selga termokostüümid. Seejärel kannab MES jaama juht silda ette, et ollakse valmis MES käivitamiseks. Vastavalt sillast saadud korraldusele käivitatakse evakuatsioonisüsteem. Etapid evakuatsioonisüsteemi kasutamisel Etapp 1 : Reisijad on evakuatsiooniks ette valmistatud. Valvepaat on veesatud. Vastavalt kapteni korraldusele tõmbavad evakuatsioonisüsteemide juhid evak. süsteemi aktiveerimise kangi, et lasta vette evakuatsioonisüsteem koos parvega. Evakuatsioonisüsteemi juht pingutab parve vangliini (fikseerib parved laeva parda ääres). Etapp 2: Parveoperaator 1 laskub parvele. Kinnitab päästesuka parve nr.1 külge. Etapp 3: Laskub parveoperaator 2. Parveoperaator 1 võtab vastu reisijad. Parveoperaator 2 kinnitab üleminekutee parvel 1 parve 2.
annaabi.ee 
