kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu. Erinevate liikide kasutamine parendab ka tiigi üldist keskkonda. Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu
varustatud hapnikuga, mis suvise kihistumise ja vaid pinnal toimuva produktsiooni ja atmosfäärist lahustumise tõttu põhjakihtidesse ei jõua. Talvel on järvede vesi kihistunud vastupidiselt, põhjalähedasemad kihid on soojemad (vaata ka joonist 34). Seega pusib keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures. Sinna settinud orgaaniline detriit (surnud orgaaniline hõljum vees) laguneb, lagunemine aga nõuab hapnikku, mida pimedates sügavuses valguse puudumise tõttu juurde ei teki. Kuna veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused järvedes anaeroobsed. 103. Aastaring pärasvöötme veekogus. Tanu temperatuurist tingitud vee tiheduse erinevustele järvede, aga ka merede, vesi kihistub.
jätkamiseks. Suurem zooplankton Zooplankton tarbib sobiva suuruse ja toiteväärtusegaosi.Mageveekogudes zooplanktoni produktsioon korreleerub primaarse produktsiooni puhastoodanguga (hingamine maha võetud). Taim- ja lihatoiduliste bakterite summa moodustab 12% primaarsest produktsioonist. Zooplanktoni kasvu ja tarbimise suhe (kasvuefektiivsus) on 25%, siis zooplanktoni respiratsioon moodustab 36% primaarsest produktsioonist ja bakterite respiratsioon 29%. Koheselt tarvitatakse 65% veesambast. Zooplanktonil nõrk lüli – ta ei omasta kõike tema poolt tarbitavast osast, pakitakse väljaheite kuulikesteks. Produktsioon, väljaheite kuulikesed + sültjate organismide lima = merelumi. Orgaanilise aineosakeste kontsentratsioon allpool ülevat valgustatud kihti on konstantne, kuid tahkete ainete kontsentratsioon väheneb ülevalt alla. Mida väiksemad on organismid, seda väiksemad on ka nende „kuulikesed“, mille allavajumiskiirus on väike, seega tarvitatakse
annaabi.ee 
