3.2 Tabelid Tabelites on reavahe 1,5 ja lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 punkti. Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis) Pealdis (sõna Tabel numbriga) ja tabeli pealkiri on tabeli all joondusega vasakule kirjasuurusega 10 p. Tabelile viitamisel tekstis märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, nt (vt Tabel 7). Tabelid, mis on suuremad kui üks lehekülg, paigutatakse töö lisasse ja kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti). Näide tabelist Õpilaskodu Kohti E-post Telefon Aadress Kopli 1C 427 [email protected] 7 361 874 Kopli 1, Tartu 50115 Põllu 11C 226 [email protected] 7 361 981 Põllu 11C, [email protected] Tartu 50115
Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti viidata, sarnaselt tabelitele ja joonistele, tuleb vältida töö sisuga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui lisades esitatakse tabeleid või jooniseid, siis vormistatakse need igaüks eraldi lisana ning vastavale tabelile või joonisele enam eraldi peal- või allkirja ei panda ega ei nummerdata. Kui tabel jätkub mitmel leheküljel, kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti). Kui lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, brosüüris või mõnel muul andmekandjal, mida ei saa töö failis elektroonselt esitada, siis kirjutatakse andmekandja välisküljele töö autori nimi, töö pealkiri, töö liik ning lisa pealkiri. Andmekandja esitatakse uurimuse tagakaane sisemisele küljele kinnitatud taskus või ümbrikus. Kõigi töö juurde
järgneb lisa pealkiri. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Nagu ka tabelite ja jooniste puhul, tuleb vältida töö sisuga nõrgalt seotud lisade esitamist. Kui lisades esitatakse tabeleid või jooniseid, siis vormistatakse need igaüks eraldi lisana ning vastavale tabelile või joonisele enam eraldi peal- või allkirja ei panda ega ka nummerdata. Kui tabel jätkub mitmel leheküljel, kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti). Kui uurimuse lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, brošüüris või mõnel muul andmekandjal, mida ei saa töö failis elektroonselt esitada, siis kirjutatakse andmekandja välisküljele töö autori nimi, töö pealkiri, töö liik ning lisa pealkiri. Andmekandja esitatakse uurimuse tagakaane siseküljele kinnitatud taskus või ümbrikus. Kõigi töö juurde kuuluvate,
milliseid veergusid vaja on, nimed eralda komaga. Valime näiteks ainult artistid ja albumite pealkirjad. ? 1 SELECT artist,album FROM albumid; Mõningad reeglid päringute kirjutamisel: suurtel ja väikestel tähtedel vahet ei tehta kokkuleppeliselt kirjutatakse päringulaused suurte tähtedega lause lõpetab semikoolon(;), see tähendab, et lihtsamaks arusaamiseks võib koodi kirjutada mitmele reale, mida näeme allpool tabeli ja veerunimede puhul ei tohiks tühikuid kasutada, aga kui seda on ikkagi tehtud, siis tuleb see nimi panna kantsulude vahele N: [eesti artistid] Andmete filtreerimine Filtreerimise abil saame päringule anda täpsustavaid parameetreid, näiteks soovime andmebaasist saada ainult 2009 aasta albumeid. Kasutame selleks WHERE klauslit. ? 1 SELECT * FROM albumid WHERE aasta=2009; Kasutatavad võrdlusoperaatorid on täpselt samad, mis igal pool ning tekstilised
annaabi.ee 
