kolmest suurjoomingust. Sureb ta vaesuses, siis maetakse ta samuti, nagu teisedki vennad. Paranevad aga hiljemini tema asjad, nii et ta enese eest joominguil suudab maksta, võib ta jälle neist oma maksu eest osa võtta. 13. Keegi ei tohi üle kahe külalise kutsuda ega kellelegi teisele külalisraha anda, et oma ( üle kahe ) kutsutud külalise eest maksta. Toimib keegi selle vastu, maksab ta ½ veeringut trahvi. 14. Jätab keegi õhtul oma külalise eest maksmata, peab ta järgmisel päeval maksma külalisraha kahekordselt. 15. Gilditoas võivad raha eest juua ainult meie gildi vennad. 16. Keegi gildi vendadest ei tohi gildituppa ehk eeskotta ilmuda mõõgaga või seda lasta oma sulasel järele tuua; trahvi selle eest ½ veeringut. Teeb seda külaline, peab tema peremees ( kutsuja ) selle eest samuti maksma ½ veeringut. 17
tuli tõsta valmistatavate müntide hulka, vähendada nende kaalu või hõbedasisaldust. Euroopas valitsenud hõbedapuudus soodustas müntides laialdast vase kasutust, mis tekitas majanduses krahhi. Talupojad mattusid võlgadesse ning olid niivõrd paanikas, et hakkasid kokku ostma mitmeid relvi ning valmistusid ülestõusuks. Kaose tagajärjel viidi Eestis ja Lätis läbi rahareform, mis muutis senise keerulise süsteemi lihtsamaks ning hoomatavaks. Vana mündisüsteem: 1mark- 4 veeringut- 36 killingit- 48 ööri- 144 artigut- 432 penni(- 864 seestlingut- 1728 vana penni) Uus süsteem: 1mark- 36 veeringut- 108 penni- 216 šerfi (1) Kaubandus ning selle areng Keskaja üks tähtsamaid kaubandusteid asus Põhja- Euroopas ning kulges mööda Põhja – ja Läänemerd Venemaale. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut, mistõttu muutusid tekkinud linnad kiiresti jõukaks ning mõjuvõimsaks
võid mind nõnda kõnetada.”lk 194 Lause, mis ajas mind niivõrd naerma, et ei saanud pea minut aega raamatuga edasi minna. “Ta ajas end põrandal istukile ja tõstis tõrjuvalt käed ning ka lõvi ajas end istukile ja haigutas pikalt ja kui ta oma lõuad kinni pani, kolksatasid tema hambad kilinal kokku nagu templi kassalaegas lesknaise veeringut endasse ahmates.” lk194 Neid lauseid küll jagus kuid tõin välja ühe neist lausetest, mil pidin lihtsalt silma kinni pigistama ja üle kere värisema ning soovima, et ma poleks kunagi seda lauset lugenud. “Aga,” ütlesin mina, ,,kui tähtedesse on kord kirjutatud kõik, mis meiega juhtub, siis ei saa mardikas karvavõrdki meie saatust muuta ja mardikal ei saa olle mingit väge
rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 228 penni. Liivimaa: 1) 13. saj keskpaik - 14. saj II pool - 208-209 g (kaalumärk): 1 hõbemark = 6 rahamarka; 1 rahamark = 6 killingit; 1 rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 288 penni. Hõbemark -> rahamark - > killing - > öör - > öörtug - > penni. 2) 14. saj II pool - 1422/1426 - 208 g (kaalumärk): 1 rahamark = 4 veeringut; 1 rahamark = 36 killingit; 1 rahamark = 48 ööri; 1 rahamark = 144 artigut; 1 rahamark = 432 lübische't; 1 rahamark = 864 seestlingut; 1 rahamark = 1728 kohalikku penni. 3) 1422/1426 - 1581/1594 - 208 g (kaalumärk): 1 rahamark = 4 veeringut; 1 rahamark = 36 killingit; 1 killing = 3 penni; 1 penn = 2 serfi. 27. Ristiusk ja ,,paganlus" keskaegsel Liivimaal: Kihelkonnad- Ehk kiriklik haldusüksus, millel on oma territooriumil ja kus asub kirik, abikirikud ja kabelid
annaabi.ee 
