auramine. Savise puhul suurem auramine Sademete hulka mõjutab: · Kaugus ookeanidest ja meredest ookeani ääres on rohkem · Hoovus soe v külm hoovus mõjutab · Pinnamood mäestikud · Temperatuur Mida suurem on sademete hulk, seda niiskem on õhk ja väiksem auramine. Ekvaatoril on mandri kohal auramine suurem pilvede tõttu, mida on ookeanil rohkem. Troopilises ookeani kohal. · Mandriliustikud · Mäeliustikud Vee viibeaeg Veeringeid on kahte liiki: suur ja väike. Transpiratsioon kui metsalt aurab tagasi Auramist mõjutavad tegurid (selgeks!) · Pinnase omadustest · Taimestik · Õhu ja maapinna niiskus · Temperatuur · Tuule kiirus (näited!) 56678190 Maria telefoninummer Sademed: · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine Miks on põhjapoolkera palavvöös vesi soojem
Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960- ndatel aastatel. Tegelikult käis ta selle idee välja juba 1912. aastal. 21) Kirjelda suurt ja väikest veeringet. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi: 7 Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Suur Veeringe - Suur veeringe esineb nii maailmamere kui ka maismaa kohal paikneva õhkkonna vahel. Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt.
Magedat vett on kõige rohkem liustikes. Vesi Maal ja seda ümbritsevas õhkkonnas on pidevas liikumises. Selle liikumise käigus võib vesi muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks. Ookeanides, meredes, siseveekogudes ja maapõues on vesi harilikult vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel (poolustel) ja kõrgmäestikes muutub see tahkeks - jääks ja lumeks. Päikesekiirguse toimel vesi aurub ja õuseb auruna atmosfääri. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi: Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Skeemina võib veeringet kujutada nii: aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine Suur veeringe Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht, seetõttu võime alustada ookeanist. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma
annaabi.ee 
