Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale ju...
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...
· Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri v Suur veeringe e e · Suur veeringe r i Veeaur Sademed n Veeaur g Pinnavesi e
muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: • Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud; • Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja sanduritasandikud; • Põhja-Eesti paene lauskmaa; • Lääne-Eesti settelised tasandikud. 9. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4) Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes.Maastike talitus e funktsioneerimine on määratud mehaanika, füüsika, keemia ja bioloogia seadustega. Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. Nad kuuluvad mateeria liikumise erinevatele vormidele.Nt: rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm.
uuendusmeelsed ettevõtjad, insenerid ning muud spetsialistid. Vaja on kujundada Eesti pikaajalisele arengule suunatud poliitika, väärtustada innovatsioonilist ettevõtlikkust, suurendada administratiivset suutlikkust. Hariduse kaudu on vaja arendada õpilaste huvi teaduse ja teadmiste vastu, populariseerida teadust ja innovatsiooni. On vaja luua ja arendada teadusuudiste ja propaganda portaal ning teadmisi propageerivaid saatesarju ja artikleid massimeedias. 2. VEERINGED ATMOSFÄÄRIS 16 osasid Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks).