Väga palju sõltus koolis koolmeistri arusaamadest ja tahtest. Lapsi jaotati edasijõudmise järgi lugemiskooli ja kirjutuskooli õpilasteks: ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat hindamist, õpetus põhines individuaalsel tööl, kus ülesanded sõltusid edasijõudmisest. Samuti puudusid tihti õppevahendid, isegi seinatahvel oli haruldane. Koolis kujunesid ka juba erinevad vanuserühmad ja tasemed. Kõige nooremad olid need, kes alles alustasid veerimist. Nemad olid nö kodukooli lapsed. Edasi tuli põhikool, mis kestis kaks aastat (hiljem kolm). Viimases astmes olid juba põhikooli lõpetajad, kes otseselt iga nädal koolis ei käinud, kuid käisid aeg ajalt õpetust meelde tuletamas kuni leeri minekuni. Igal kevadel aga toimus koolikatsumine. Mingil määral võib selle ja tänapäevase eksamiperioodi vahel mingeid paralleele tõmmata, sest testiti ka siis laste õpitud teadmisi. See oli alati õppurite seas kardetud sündmus,
sõnu on teksti koostamisel kasutatud) - kõnet kui mõtete väljendamise viisi ning keelt kui vahendit, mida kasutatakse kõnetegevuses - spontaanset kõnet, sh suhtluses esinevat ja teadlikku keelega tegelemist (nt metakeelelised toimingud/operatsioonid ning muuteoperatsioonid nt teksti kohandamisel) - loomulikku kõne arengut ja keele õppimist formaalses keskkonnas - häälimist kui suuliselt esitatud sõna sujuvat häälikute kaupa ütlemist ja veerimist kui kirjutatud sõna lugemist tähtede haaval - sõna ja seda, mida see sõna tähistab (nt pole õige öelda, et baassõnavara sõnad on ise meeleorganitega tajutavad (seda on kõik kuuldud ja loetud sõnad), vaid baassõnavarasse kuuluvad need sõnad, mis väljendavad/tähistavad midagi, mida laps on meeleorganitega tajunud. NB! Kolmas eluaasta algab siis, kui laps saab 2-aastaseks. Seega pole baassõnavara välja kujunenud kolmandaks eluaastaks, vaid kolme aasta vanuseks ehk 4.eluaastaks
2 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv Anton Hansen Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni kümnest lapsest neljas (Kalda 1997:38) . Hansenite peres hinnati kõrgelt laualuoskust . Lastelegi õpetati kõigepealt laulud selgeks, alles seejärel hakati kukeaabitsast ja katekismusest veerimist harjutama(Teder 1974:24). Tammsaare pandi aastal 1886 Sääsküla Vallakooli koos oma kaks aastat vanema vennaga. Koolini oli kümme kilomeetrit maad. Aasta hiljem viis isa nad üle veel kaugemasse, kuid paremate õpi-ja elutingimustega Prümbi Vallakooli (Kalda 1997:38). Tammsaare ilmutas juba noorena vallakoolis käies huvi ja annet kirjandusvallas. Alguses piirdus ta üksikute värsside loomisega (Riismaa 2002:87). Tammsaare hakkas õppima Väike-Maarja Kihelkonnakoolis
tekstiloomeoskus (õpitakse erinevaid jutustamise liike, nagu kokkuvõtlik, jutustamine tegelase seisukohalt, iseloomustuste koostamine), mingil määral mõistavad lapsed metafoore, võrdluskonstruktsioone, omandatakse mõned sõnatuletusmallid.  VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord primitiivsemaid lugemisviise, isegi veerimist. Laste aktiivne sõnavara kasvab märgatavalt, kuid ühtlasi ilmneb sagedamini semantilisi eksimusi (on rohkem sõnu, mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest.  Psüühika ja kõne ning lugemisoskuse kirjeldatud tase võimaldab kasutada teadmiste omandamiseks tekste (VI klassist alates õpitakse nn. jutustavaid aineid), õppida
annaabi.ee 
