Nad varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks. Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse ookeani valgala. Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu. India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel. Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km). Energiarohkete Ida-Austraalia jõgede vett kasutatakse peamiselt põldude niisutamiseks ja karjamaade veega varustamiseks. Tähtsad niisutus- ja hüdroenergeetilised seadmed on rajatud
Kuid looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakümneaastastest kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla happelisemaks, selleks ajaks on esimesed männid juba kadakatest läbi kasvanud ja teised ootavad järge. Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord ridadena istutatud männid rahuldavalt kasvama. Suur üritus ebaõnnestus vaid seal, kus plaatjat paasi katab üliõhuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati Saaremaal pool sajandit tagasi üle 6000 hektari loopealseid kadastikke . Teine osa samast ajast pärit loometsi kasvab kolhoosikorra ajal maha jäetud põldudel ja karjamaadel. Vanu, looduslikke loometsi leidub tänapäeva Saaremaal vaid üksikute tukkadena. Kadakas ja äri
3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7. Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad? 8. Missugused on tähtsamad taimekooslused? 9. Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest? 5. SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, karbonaatsel lähtekivimil tekkinud soodsa veereiimiga muldadel. Alustaimestikule on iseloomulik puhmaste puudumine ja mulla- viljakuse suhtes väga nõudlike nn. salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.) esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 5.1. NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd) Reljeef: lainjad moreenitasandikud ja voored, harvem oruveerud; mikroreljeef tasane või veidi kühmuline.
annaabi.ee 
