filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Kasutatud kirjandus: Tervise ABC, Tallinn, "Valgus", 1970 Veepuhastamine Vett saab puhastada filtrimise teel. Väiksemat hulka vett ka keetmise teel. Ka poodides on müügil erineva suurusega filtreid ja veepuhastusseadmeid. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi puhastusmeetodeid: - füüsiko-keemiline, - mehhaaniline - keemiline - bioloogiline, - termiline Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite
Veevõrgu puurkaevudele on reeglina paigaldatud puhastusseadmeid põhjaveest ülenormatiivse raua ja mangaani eraldamiseks. Euronõuete kohaselt on rauasisalduse piirnormiks tarbe- ja joogivees 0,2 mg/l. [2, lk 7, 25-26] Vees olevate keemiliste näitajate kontrollimiseks tehakse veeproove, millega määratakse vee kvaliteet. Perioodilisi veeproove võetakse aga ainult ühisveevärgiga ühildatud puurkaev-pumpadest. Lisaks on ühisveevärgi puurkaevudele paigaldatud erinevaid veepuhastusseadmeid, mis stabiliseerivad ja kaitsevad liigsete ja lubamatute keemiliste elementide eest vees. [2, lk 26] Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kas erapuurkaevu rauasisaldus vastab seadusega etteantud piirnormile ja kuidas erineb rauasisaldus erapuurkaevus ja ühisveevärki kuuluvas puurkaevus ning kuidas sõltub vee rauasisaldus puurkaevu omanikust, kas vesi on rauarohkem siis, kui puurkaevu omanikuks on eraisik või linna veevärk. Selle kindlakstegemiseks võeti rauasisalduse proovid
Seega adru arvukuse vähenemine mõjutab ka kala 13 populatsiooni vähenemist. Samaaegselt vetikafloora vaesemaks muutumisega on toitainete lisandumine stimuleerinud mõnede loomaliikide paljunemist, sealjuures on kasvanud rannakarbi arvukus. (Wirdheim 1992: 40-41) 2.3. Läänemere kaitsmine Varasematel aastatel ei pööratud Eestis keskkonna kaitsele palju tähelepanu. Uute tehaste ja linnade ehitamisel ei rajatud tarvilikul määral veepuhastusseadmeid vaid jäädi lootma veekogu isepuhastusvõimele. Suure reostuskoormuse tagajärjel langes veekogude looduslik tasakaal kriitilise piirini. Loodi Helsingi Komisjon, mille töö aluseks on Läänemere seitset riiki ühendav konventsioon, mille eesmärgiks on tõkestada ja vähendada Läänemere reostamist ning kohustuvad kaitsma ja muutma paremaks merekeskkonda. 1992. aasta jaanuaris liitus selle konventsiooniga ka taasiseseisvunud Eesti, kes võttis kohustuseks tagada
annaabi.ee 
