· Taastumatute loodusvarade hävitamine Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine ! Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nõue põllukultuuride järele on kasvanud! · Intensiivne põllumajandus - Üleväetamine; · Monokultuuride kasvatamine; · Ekstensiivne põllumajandus - tuuleerosioon; · Liigkarjatamine; · Pestitsiitide ja herbitsiitide kasutamine; Veereostus · Käitlemata heitevesi - veepuhastusjaamade puudus; · Tööstuslik termiline vesi ja keemilised ühendid; · Üleväetamine; · Happevihmad; ! Eriti saasteohtlikud on M to ee ik ot s s a t? mageveekogud = 1 % m m er itt maailma veevarudest
· Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine · Veekasutuspiirnormid ja keskkonnanõuded Loodusvarad · Maafond, maavarad, mets, välisõhk, vesi, kalavarud, jahiulukid · Inimkonna säilimise ja arengu tagatis · Looduskasutuse pidevuse tagajad · Looduskeskkonna ja mitmekesisuse säilitajad Loodusvarade kaitse: · Kasutades parimat tehnoloogiat ja keskkonnatehnikat · Säilitades eluslooduse mitmekesisust
fosfaat ja bakterid. Kõige tõsisemaid probleemid on nitraadireostused ja pestitsiidid. (Groundwater..., 2007 ) . Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele. Joogivee kvaliteet on eriti murettekitav Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikides, kus on probleeme joogiveevarude mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile (Water Use in Europa..., 2010). Rahvastiku tihedus määrab vee kättesaadavuse inimese kohta. Rahvastiku tihedus varieerub Euroopas, alates vähem kui 10 elaniku km2 kohta Islandil, Vene Föderatsioonis ja mõnedes
inimestele. Kagu-Eestis koobalti vaesed mullad. VÄETISED 14 ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru - haljasväetised ei korista ära nt. künnad sisse - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaanilise väetise funktsioonid ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement
annaabi.ee 
