lahustunud ainetele). Vakuoolis lahustunud ained (sahhariidid, orgaanilised happed, ioonid), samuti ainevahetuse vaheproduktid tsütoplasmas osalevad osmootse potentsiaali () genereerimises ja madaldavad sel teel raku veepotentsiaali. Tugevalt negatiivse osmootse potentsiaali ja maatrikspotentsiaali tõttu on veepotentsiaal rakus madalam kui välislahuse veepotentsiaal ja vesi siseneb rakku. Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Nimetage osmoosi toimumiseks vajalikud tegurid Difusiooni läbi selektiivse membraani nim osmoosiks. Osmooeelsi t liigub vesi mullast taime ja ühest rakust teise. Osmoos on vee rakkudesse sisenemise põhiline mehhanism. Rakumembraan on poolläbilaskev (läbitav põhiliselt vee molekulidele, mitte rakumahlas lahustunud ainetele). Vakuoolis lahustunud ained (sahhariidid, orgaanilised happed, ioonid),
• Kavitatsioon – vedelikusammaste katkemine ksüleemi juhteteedes (trahheed, trahheiidid) • Kavitatsiooni tagajärjel tekivad juhteteedesse õhumullid (embolid) • Õhumullide levik (air seeding) kõrvalasetsevatesse juhteteedesse põhjustab kavitatsiooni levimist ja ksüleemi funktsiooni tõsiseid häireid Mis tagab vee liikumise ksüleemis? • Kõigepealt peab olema tõmme mille genereerib transpiratsiooni põhjustav jõud (veepotentsiaalide erinevus taimelehe ja atmosfääri vahel) • Tõmbe (negatiivse rõhu) tagajärjel on vesi ksüleemis metastabiilses olekus (ülekuumenenud seisundis) • Kohesioon (tänu vesiniksidemete suurele tõmbetugevusele) hoiab vedelikusammast koos ka metastabiilses olekus – seda seni kuni ei teki keemistsentreid (gaasimulle) • Tugevad ja hüdrofiilsete pindadega juhtkoed võimaldavad seista vastu suurele tõmbele ja vältida keemistsentrite moodustumist Vesi liigub lehtedes: 1
vedeliku liikumiskiirus selles?Suureneb 20. Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? 21. Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude trahiide või hajussooneliste trahheesid? 22. Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Sest saarel katkenud juhtelemendid kuna need suuremad ja rõhk on suurem olnud. Kevadel hakkab saar neid taastama. 23. Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis?-0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud?rakkudes 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.suleb õhulõhed pooleldi,kaitseainete süntees. 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?Et
juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? rõngassooneliste 19 Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude trahiide või hajussooneliste trahheesid? Hajusooneliste ? 20 Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Kasel on väiksemad trahhe läbimõõdud. Saarel on suuremad trahheed, mis jäätuvad kevadeks, kapillaarid on suletud 21 Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis? -0,8 22 Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud? Juhtsoontes, vakuoolides 23 Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks •õhulõhede kiire regulatsioon •õhulõhede osaline avatus •kaitseainete süntees 24 Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks •paks kutiikula ja õhulõhed sügavale •karvased või rullikeeranud lehed
mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? Rõngassooneliste 21. Kas vesi liigub üles kiiremini sama ristlõike pindala juures mööda okaspuude traheiide või hajussooneliste trahheesid? Mööda hajussooneliste trahheesid 22. Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Sest saarel on juhteteed, mis suuremad ja suurema rõhu all ning mis võivad talvel katkeda. Kevadel hakkab saar neid taastama. 23. Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis? -0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud? Vakuoolides 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks Suleb pooleldi õhulõhed, sünteesib kaitseaineid, 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisi veepuudusega toimetulekuks! Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?
Savimulla kogu veemahtuvus üsna suur ja kuna pooride suuruse jaotus pole nii ebaühtlane, pole veepot langus nii järsk. Kui veepot langeb alla 1.5 MPa, siis ilma spetsiaalsete kohastumuseta taimed enam vett kätte ei saa ja seda nim närbumispunktiks. Kui mulla vesi väga väikestes poorides, taim ei saa kätte, kuna veepot liiga madal pole võimaline enda sees veepot-i nii madalaks laskma. Seega taimel kätte saadav see veeosa, mis jääb veepotentsiaalide 1,5...-0.005MPa vahele. Palju selles vahemikus vett grammides kätte saab, sõltub mulla lõimisest: Liival alla 10g/100 g kohta Savil 30 g/100 g kohta 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude
annaabi.ee 
