Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
Vesiniku tihedus vedelas olekus temperatuuril 235 ºC on 0,0719 g/cm3. 3. 1 tilk õli (0,04 cm3) valgus vee peale laiali ja moodustas 50 m2 suuruse õlilaigu. Kui suur on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 4. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas (d = 0,001 mm). 5. Mitu vee molekuli peab lisanduma igas sekundis tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile), kui veepiisa moodustumine võtab ligikaudu üks tund aega (d = 0,001 mm)? 6. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (106) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on
Advektiivsed udud on kiirguslikest püsivamad ja võivad esineda ka päeval-p Sademetekke protsessid 1. Koaleerumine- soojas kliimas ülekaalus, sademed tekivad, kui suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul läbi pilve ja liidavad enda külge väiksemaid piisku 2. Jääkristalli protsess- külmemas kliimas ülekaalus, sademete teke algab pilve ülaosas, kus on nii jääkristalle kui allajahutatud veepiisku, jääkristall kasvab veepiiskade arvelt, kuna veeauru rõhk veepiisa kohal on suurem kui jääkristalli kohal. Suurenev jääkristall langeb läbi pilve ja jõuab maapinnani olenevalt maalähedase õhukihi temperatuurist kas lume v vihmana. -
tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d = E – WMO pilveatlaseid 7 väljaannet külmades pilvedes e Allajahtunud piisad (-10° juures, vaid 1 Kastepunkt τ (tau) on temperatuur, mille Pilvede klassifikatsioonid. (pilvede jääkristall miljoni veepiisa kohta, alles juures õhus olev veeaur õhku küllastaks konspekt kõrvale!) 7600m kõrgusel (-40°) vaid jääkristallid!) (kui t° langeb kastepunktini, tekib taimedel Cirrus – kiud, niidid Jäätuumakesed (isegi bakterid) kaste) Cumuli – rüngad Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused.
Vee pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui „elastne kile“. See avaldub veepiisa olemises pinnal kerakujuliselt ja vesi ei valgu pragudesse, seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada. 5
annaabi.ee 
