11 Põhjavee tekkimine A Magma hangumine B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi C Kondensatsioon D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi B Savi rohkem kui liiva C Savi ja liiva võrdselt 15 Mis on saviliiv? A Savi rohkem kui liiva
Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel võib kaitse-eeskirja alusel piirata: 1) mineraalväetistega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) loomapidamist 1,5 loomühikuni haritava maa ühe hektari kohta; 3) reoveesette kasutamist. Põhjavee kaitstus § 2613 Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. Põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt: 1) kaitsmata põhjaveega alaks loetakse karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 2) nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune
moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2...4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane.
Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi 57. Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? Savikivim ja karbonaadid 58. Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? Kambrium, Devon, Vendi 59. Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? Põhja-Eestis 60. Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti 61. Mis on põhjavee kaitstus? Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel arvestatakse pinnakatte koostist ja kõiki põhjaveekihi kohal lasuvaid veepidemeid. 62. Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse? Georadar on seade, mis näeb maapinna sisse, sellega saab teha erinevaid maapinna uuringuid, nt leiti selle seadme abil Mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed Geosfäär – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor – 30-70 km
annaabi.ee 
