kerge 3 Eesti hüdrogeloogia III: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia IV: veekompleksid/veekihid Veekihid: Veepidemed: # Kambrium-Vend # Kambrium-Ordoviitsium # Vendi savid (Kotlini kihistu) # Ordoviitsium-Silur # Alm-Kambriumi savid (Lontova-Lükati) # Alam-Kesk Devon # Ordoviitsiumi-Siluri savikad karbonaadid # Kesk-Ülem Devon # Kesk-Devoni savid/dolomiidid (Narva lade) # Kvaternaar
23. Nimetage mõni suurem arteesiabassein Euroopas? V: Euroopas on üks tuntumatest Pariisi arteesiabassein 24. Kus Eestis esineb arteesiavett? V: Eestis on mitu arteesiavee kihti, kuid tähtsamad isevoolava vee piirkonnad on Kärdla ümbruses, Kasari jõemadalikul, kus lubjakivide vesi on viirsavide all surve all, Kordamisküsimused teemale 6: 1. Millised Eestis aluspõhja settekivimid on kõige veerikkamad? V: 2. Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed? V: 3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks? V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel
Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka looduslikuks kaitseekraaniks põhjavee reostumise vastu. Erinevates põhjaveekihtides ja -lademetes paiknev põhjavesi erineb nii oma kvaliteedilt kui ka koostiselt. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks, mille kasutamist reguleeritakse sotsiaalministri määrusega .Tervisekaitse nõuded looduslikule mineraalveele, selle kasutamisele ja turustamisele".
Kaevu rajamisel põhjaveest sügavamale tasemele tekib kaevu ümbrusesse põhjavee alanenud tase, sest põhjavee asemele voolamine on aeglane. Merede all on soolane põhjavesi. Kui rannikulähedasest kaevust palju vett pumbata, võib toimuda nii mageda põhjavee taseme alanemine, kui ka sügavamal ranniku alla ulatuva soolase põhjavee taseme kerkimine, mis toob kaevu soolast vett. Eesti alade aluspõhi koosneb põhjast lõunasse kallutatuna eri vanusega kivimikihtudest. Osad kivimid on veepidemed, osad on vett läbilaskvad. Osades kohtades piisab üsna madalast puurkaevust, teistes kohtades on vaja väga sügavaid. Põhjavesi liigub eestis lõunast põhja ehk ,,ülesmäge" kuna Moskva basseinis infiltreeruv põhjavesi on meist kõrgemal ja tekitab põhjavees rõhu. Suurte tarbimistega kohtades erineb suuri depressioonilehtreid ehk lagenud põhjaveega alasid neis kihtides kust seda palju pumbatud on. Madal, paljutarbitav põhjavesi vahetub kiiresti ja on vastuvõtlik reostusele kiiresti
annaabi.ee 
