hangede valge toon", imetlevad nii mehed kui ka tüdrukud. Jahiretkel kummardub ta allikast jooma ja armub oma peegelpilti. Miks küll uskudes haarad sa varje, mis vaibuvad tühja? See, mida püüdmas sa, kaob, mida ihkamas hukkub; sa loobu! Kõik, mida silmad sa siin, pole muud kui näilisus peeglil, ühtegi joont oma poolt pole sel, sinu saatja on see vaid ning seks jääb siit lahkudes ka, kui lahkuda suudad Narkissos teab, et allika veepeeglist vastu vaatav poiss on tema ise: Näen iseend! Aru sain mina sest, ei tüssa mu pilk mind: endale kuulub mu kirg, ise leeke ma läidan ja lõkkan. Kuis pean toimuma siis? Olen kumb kas nõudja või nõutu? Kuid mida nõuda mul on? Mind vaeseks teeb minu rikkus: endas mus on, mida ihkan. Oh kui saaks välja ma endast! Tõlge annab suurepäraselt edasi Narkissose valu ja meeleheidet. Armastus iseenda
5ºC, mis on tingitud mineraalainete suurest sisaldusest (Ott,1999). 13 6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I. Oti andmetel (1999) on Eestis Pindalalt üle 1 ha suurusi järvi ligikaudu 1200. Nende alla kuulub 2130 km², see on ca 4,8% kogu Eesti territooriumist. Koos tehisveekogudega hõivavad veekogud 5% kogu riigi pindalast. Väikejärved moodustavad veepeeglist väga väikese osa, 176 km² ehk 8,5%. Ülejäänud veepeegli moodustavad kolm suurt järve: Võrtsjärv, Peipsi järv ja Narva veehoidla. Peipsi järv koos Pihkva järvega on Euroopas oma 3555 ruutkilomeetriga suuruselt neljas. Eesti järvede sügavus on vähem kui 15 m, erandid on ainult 46 järve. Iseloomult orujärved või moreenmaastiku glatsiokarstilised järved on Eesti sügavamad järved. Need asuvad enamasti Kõrg-Eesti aladel
Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega. Siis aga kuulis Kristiina Guldsveini hirnatavat ning teiste hobustega ära jooksvat. Kristiina hakkas kartma ning pistis jooksu karjudes vaheldumisi oma isa ja siis Guldsveini. Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli verine, higine ning pisarais. Lõpuks isa nähes ja saades aru, et ta on päästetud, kukkus ta kokku. Hiljem rääkis ta isale juhtunust
joogiveeallikas Narva linnale ja ümbruskonnale, tähtis veetee ja puhkepiirkond, Narva hüdrojaama turbiinide käivitaja ja Eesti ning Balti soojusjaamade katelde jahutusvee allikas. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu. JÄRV ON KERGESTI HAAVATAV Võiks arvata, et Peipsi on küllalt suur, et inimtegevusele vastu seista. On ju temast pindalalt Euroopas üle vaid Laadoga ja Äänisjärv Venemaal ning Vänerni järv Rootsis. Kuid hoolimata oma 3555 ruutkilomeetri suurusest veepeeglist on Peipsi väga madal järv (keskmiselt 8, maksimaalselt 15,3 meetrit) ja seetõttu on vee maht järves suhteliselt väike. Äänisjärvest on ta kuus, Laadogast aga kuni 13 korda madalam. Seetõttu on Peipsi kergesti haavatav ja möödunud aastakümnete jooksul on tema ökoloogiline seisund oluliselt halvenenud. Sellele on kaasa aidanud Velikaja, Emajõgi, Rannapungerja ja teised Peipsisse suubuvad jõed, aga
annaabi.ee 
