üle nalja) Phoebus ja Esmeralda kohtuvad vanas majas Esmeralda märkab Phoebust oma hukkamisel, kuid mees lahkub Esmeralda hüüab Phoebust tornist Esmeralda reedab end ema juures peidus olles, kui kuuleb Phoebuse nime Erilisi kujundeid: "Esmeralda liikus taarudes nagu lind, keda oli haavanud mao pilk" "Ta sinised huuled värisesid nii elutult ja mehaaniliselt kui lehed, mida tuul laiali puhub" "Elavalt ja tormakalt nagu oleks veepais avatud või naine äkki midagi otsustanud" "Ühendus nende vahel tekkis vahetult nagu elektrivool" "Ta oli nagu purustatud hiiglane, kes tükkidest oskamatult uuesti kokku oli pandud" "Kuusirp pilvede vahel oli nagu taevalaev, mis nende õhuliste jääkampade vahele kinni oli jäänud" "Armastus on nagu puu: kasvab iseenesest, ajab juured sügavale meie olemusse ja on isegi tihti veel laastatud südame korral roheline"
Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat
veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis. [], [], [] Veestik Soostik toitub sademetest, põhjaveest ja moreenisisestest vetest. Eesvooluks on Narva jõgi ning Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt. Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on Puhatu järv (20,9ha), temast põhjas paiknevad Viinamardi (2ha) ja Pahasenja (2,1ha) järved,
ainult, et ta nimetaks teid «härraks».» Mõlemad tüdrukud lõid silmad maha. Tundmatu, kellele vestluse alustamine väga meelt mööda oli, vaatles neid naeratades: «Teil, preilid, pole siis mulle midagi öelda?» «Oh, ei midagi!» vastas Gisquette. «Mitte midagi!» lisas Lienarde. Pikk blond noormees astus sammu tagasi, kuid kaks uudishimulikku ei tahtnud teda ära minna lasta. «Härra,» ütles Gisquette elavalt ja tormakalt, nagu oleks veepais avatud või naine äkki midagi otsustanud, «teie tunnete ju sõdurit, kellel müsteeriumis tuleb jumalaema osa mängida?» «Teie mõtlete Jupiteri osa?» küsis nimetu. «Ah muidugi,» vastas Lienarde, «on tema aga loll! Teie tunnete muidugi Jupiteri?» «Michel Giborne'i?» küsis tundmatu. «Jah muidugi!» «Tal on tore habe!» ütles Lienarde. «Kas see on ilus, mis nad nüüd mängima hakkavad?» päris Gisquette aralt. «Väga ilus, preili,» vastas tundmatu kõhklematult.
annaabi.ee 
