Diomedese käe läbi haavata sai, põgenes ta Arese vankril Olymposele. 3 APHRODITE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Venust teati Rooma mütoloogias eelkõige viljakuse ja looduse jumalannana. Väga tähtsaks olid talle lilleaiad, kevad, taimede kasv ja heaolu ning looduse jõud ja võimukus. Teda peeti ka armastuse jumalannaks. Venuse sümboliteks olid tuvi ja jänes, ning taimedest olis talle pühendatud moon, roos ja Myrtle. Jumalanna auks on nimetatud Päikesesüsteemi teine sisemine planeet- Veenuseks. Hermes 1 ÜLESANDED Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
jumalanna,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki,kes ta võludele alistusid,vastupandamatu jumalanna,kes rõõvis aru isegi tarkade peast.Kuid tal oli ka teine külg.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana,kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Tema abikaasaks enamikes müütides on Hephaistos,kes oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema sümboliteks olid mürt,tuvi,varblane ja jänes. Roomas kutsuti teda Veenuseks. Veenuse sünd.(Sandro Botticelli 1485) Hermes Zeusi ja Maia(Atlase tütar)poeg,kes sündis Kyllene mäel Arkaadias.Ta oli meeldiv,nutikas ja kaval jumalate käskjalg,kelle tiivad ehtisid madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi,heeroldisaua ning kelle jalas olid tiivulised sandaalid.Ta oli kaubanduse- ja turujumal,kaupmeeste kaitsja,une- js unenägudejumal,varaste ja petturite jumal,karjajumal,kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning koolide ja palestrate kaitsja
· Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud · 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Veenuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst 10 000 a eKr mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp
Dallas Museum of Art, Texas, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA; Norton Simon Museum, Pasadena, California, USA; Palazzo Bianco, Genova, Itaalia; Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi. Jan Massysel oli eriline huvi naiseliku vormi edasiandmise vastu. Teda teatakse eelk�ige kui suurte ja rohkete ehetega kaetud poolaktide maalijat, kelle tegelased kehastusid Susannaks, Juuditiks, Veenuseks, Loti t�tardeks v�i Helduse v�rdkujuks. Kunstniku kangelased on paigutatud istuma v�i seisma stiliseeritud paleede, balustraadide ja eksootiliste luksuslike paikade foonile, nagu siinne Helduse figuur palmipuu ees. Helduse teema lubas Massysel k�sitleda maneristlikku vormide d�naamilise l�bip�imumise reeglit, olgugi et ta ei saanud kunagi �le eelmise p�lvkonna figuuride pooside j�ikusest ning tema sile, emaililaadne tehnika j�i alati tema isa omaks
annaabi.ee 
