Caufield, kes parandab enda tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude ajal. Holden visatakse halva õppeedukuse pärast erakeskkoolist välja.Kuna ta ei julge koju minna enne koolivaheaja algust elab ta hotellis ja seikleb New Yorgis ringi. Holideni lapsepõlv on igaveseks möödas ent ta keeldub saamast täiskasvanuks,mis tekitab hirmu ja masendab teda.Suured inimesed on tema meelest lihtsalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga.ta on veenudnud et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holdeni otsingute eesmärk on üsna ebareaalne-otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks,üldisemalt võttes õritab ta lihtsalt oma elu mõtestada.Ta eesmärk on müstiline ja Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda ümber,saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest-kuristikku
esemed liikidesse, tüüpidesse ja kandis tabelisse, üritades vastavalt tüübile ja ajale ajalisse järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel. Oli enda sõnul saksa rahva patrioot, tegeles germaani muististe uurimisega. Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge. Inimese kujunemine. Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid.
Kujunes tööväärtusteooria: kauba hinna määravad mitte ainult otsesed kulud, aga ka tööhulk. Siit ka see, et kapitalism pole muud kui töö julm ekspluateerimine. Tööväärtusteooria pärines algselt D. Ricardolt , kes oli 19.saj alguse poliitökonomist ja A.Smithi ideede edasiarendaja. Idee peatselt saabuvast proletariaadidiktatuurist polnud midagi uut, vaid oli sama, mida Babeuf rõhutas. Kõik pidi välja jõudma kommunismi, Marx oli kommunismi möödapääsmatuses veenudnud. Kommunism oli ühiskond, kus elatakse koos võrdsetel tingimustel, pole ekspluateerivaid ja ekspluareerijaid. Oluline oli Marxi arusaamades see, et seda täiuslikkuse astet ei saavutata evolutsiooniliselt, vaid selleks on vaja korraldada revolutsioon. ,,Kapital" pani kommunismilie ideoloogilise aluse, aga tõi selgelt esile ja üõritas teaduslikult tõestada tööliste rasket olukorda ja sellele juhtis ta ilmekalt tähelepanu. ,,Kapital" sai väga populaarseks teoseks Saksamaal ka tööliste
annaabi.ee 
