Iga agent otsustab, kui palju vett ta iga tegevuse jaoks kasutab ja juhuste sagedust mõõdetakse numbriga juhuseid kuu kohta. See informatsioon on vaadeldav ka agentide naabrite poolt. Lisaks sellele saab iga agent lugeda politseiagendi soovitust tegevuste soovitusliku sageduse ja tarbimismahu kohta. Politseiagent ei muuda nõutud sagedusi või kasutust sündmuse kohta, kui põuatingimused püsivad, kuid põhjavesi suureneb. Kui põud lõppeb, siis politseiagent lihtsalt lõpetab kõik veenmised. Individuaalid muudavad oma käitumist vastavalt märkimisväärse kaaluga tõenditele sotsiaalsest survest, kuid mitte vastusena väikestele hinnamuutustele, sissetuleku muutusele või mõnele muule muutujale. See esitus otsustamise protsessist on heakskiidumehhanism. Heakskiidetud tegevused on globaalse päritoluga, naabruskonna päritoluga, endast tulenevad või suurima heakskiiduga naabrist tulenevad. Heakskiidud teistel agentidel on lähima tegevuse tarbimine, lähima
· Lase lapsel ise otsustada, mida süüa. · Lase valida kahe toidu vahel. · Anna lapsele võimalus osaleda toidu valmistamisel. · Jaga kätte väikesed portsjonid. · Paku süüa kindlatel aegadel(st ära lase lapsel pidevalt näksida). · Kui laps hakkab toiduga mängima, lõpetage söömine. ,,Kolmeaastastel võivad olla väga kindlad soovid toidu suhtes ta on nõudlik. Õigete toitumisharjumuste kujundamine võib nõuda aega ja kannatust. Veenmised ja ähvardamised enamasti ei aita. Kui laps tunneb survet, võib ta üldse toidust keelduda." Reet Montonen, lapsepsühholoog. Last ei tohi alati sööma sundida, tuleb leida moodus, kuidas väikest sööma suunata. Mida suuremaks laps kasvab, seda erinevamaks muutuvad lapse söögi eelistused. Lapsele tuleb anda võimalus ise toitu valida, nii õpib laps olema rohkem iseseisev. 1.3 Toitumine lasteasutustes Lapse mälu salvestab kõik detailid ümbruses
2) Proosast eristab näidendit jutustaja puudumine. Näidendis peab seda kompenseerima dialoog, remark ning remarktekst. Monodraama on erivorm, kus peale otsese kõne puuduvad kõik näitekirjandusele omased tunnused: tegevuslikkus, dialoogilisus ja remark; 3) Dramaatika ruum ja aeg on alati olevikus. Analepsis tagasipöördumine minevikku või edasiminek tulevikku. 4) kõne dramaatikas on tegevuslik. Performatiivsed kõneaktid: käsud, keelud, kehtestused, veenmised. 5)dramaatika on orienteeritud teatrile. Näitekirjanduse moodustavad need tekstid, mis peavad silmas teatri spetsiifikat. On ka lugemisdraamad (keeruline probleemistik, suur maht). Nt Goethe Faust. N. 48 Baturini Teemandirada, poeetilised remargid. Monodraamades võib dialoog olla esindatud sisekõnena. Põhimõtteliselt aga saab teatris esitada kõiki teatri spetsiifikale
annaabi.ee 
