Patsiendile tutvustatakse operatsiooni põhjust ja ettevalmistusi, opeatsiooni aega ja kirurgi nime, operatsioonisaalis toimuvat, anesteesiameetodit, operatsioonijärgset ravi, jälgimist ärkamisruumis ja üleviimist osakonda, kavandatud järelravi. Preoperatiivsel perioodil on vajalik ka operatsiooni järel vajalike oskuste harjutamine: hingamisharjutused, liikumis- ja võimlemisharjutused (voodist tõusmine ja voodisse heitmine, veenitromboosi ja kopsuemboolia vältimine) ning haavade pinguloleku, venimise ja rebenemise vältimine, ohutu köhimine. 1.2. Toitumine ja eritamine Eelmise päeva õhtust tuleb üldiselt olla söömata, vajadusel tühjendatakse sool ja paigaldatakse püsikateeter. 1.3. Puhtus ja rõivad Operatsioonieelsel õhtul käib patsient dusi all. Operatsioonipäeva hommikul patsient peseb ja käib vajadusel dusi all, jälgida tuleb eriti suu, küünte ja genitaalide puhtust.
Kui inimesel on lisaks veenide klappide puudulikkus või veenide seinte nõrkus, ei ole võimalik verd maksimaalse efektiivsusega jalgadest ära juhtida ja veenides tekib pais. Pindmised veenid, millest veri peaks liikuma süvaveenidesse, paisuvad ning moodustavad säärte ja reite naha alla mühklikke kobaraid. Jalad väsivad kiirelt ja paistetavad, valutavad, jalalihastes tekivad krambid.Verevoolu aeglustumine laienenud veenides põhjustab sageli veenitromboosi ja –põletikku. Tekivad vereringehäired, mis võivad põhjustada haavandite tekke. Puhkamine ja lõõgastamine aitavad jalalihaste toonust ja seega ka verevarustust parandada ning paisu ja väsimuse teket vältida. 9 6. Alaseljavalud Seismine ühes asendis suurendab pinget keha stabiliseerivates lihastes:seljas, kaelas ja õlavöötmes
Katsutakse väljasirutatud sõrmedega keskmise jõuga 2 kuni 4 sõrmelaiuse kaugusele häbemeluu ja vaagna ühenduse alla vajutades. Põlveõndla pulss (poplitea pulss). Vajutage mõlema käega patsiendi kergelt kõverdatud põlve ümbert kinni võttes natuke kõverdatud sõrmega põlveõndlasse ja otsige pulssi. Hüpeliigese pulss. Jalaseljal, vahetult pindluu kõrval (jalaselja arter) või lateraalse pekse taga (pahkluu arter). 5. punkti juurde (kudede tihedus, turse) Sügava veenitromboosi korral muutub jäse tihedamaks ning läheb suhteliselt tursesse. Sääremarjal on tunda venitusvalu (– tekib siis, kui sääremari jalalaba suure nurga all painutades venitusse satub), mis on märk sügavast veenitromboosist. Peale eespool loetletud meetmete on perifeerse verevarustuse häireid võimalik kindlaks teha ka pulssoksümeetri (paigaldatakse sõrmedele või varvastele) mõlema poole jäsemete tulemusi võrreldes. Perifeerne – -äärne, keha pealispinna lähedane
annaabi.ee 
