- noortel kasvab lihasmass treeningu tulemusena jõudsamalt kui eakatel. (Nooruse, 2015) 3.2 Kardiotreeningu mõju Kardiotreening ei mõjuta eriti lihaseid. Kardiotreeningul on palju muid häid täiendavaid mõjusid organismile. See tagab kollaliku taastumise, tõstab psüühilist taluvustaset, aitab langetada stressi, vähendab depressiooni, aitab unehäire vastu, parandab vereringet ja peaaju verevarustust ning aitab ära hoida paljusi veenihaigusi, sapikive jm teket. Lisaks sellele tõstab see ka anaeroobse treeningu läve ja tõstab ka südame vastupidavust. (Fiile, 2015) Kokkuvõte Sain teada referaati koostades rohkem lihastest ning nende ehitusest ja skeletilihase eritüüpidest. Samuti sain rohkem teadmisi erinevatest treeningutest ja treeningu mõjust lihastele. Antud teema oli minu jaoks väga huvitav ja andis mulle palju teadmisi, mida saan kasutada oma edaspidistes treeningutes.
- noortel kasvab lihasmass treeningu tulemusena jõudsamalt kui eakatel. (Nooruse, 2015) 3.2 Kardiotreeningu mõju Kardiotreening ei mõjuta eriti lihaseid. Kardiotreeningul on palju muid häid täiendavaid mõjusid organismile. See tagab kollaliku taastumise, tõstab psüühilist taluvustaset, aitab langetada stressi, vähendab depressiooni, aitab unehäire vastu, parandab vereringet ja peaaju verevarustust ning aitab ära hoida paljusi veenihaigusi, sapikive jm teket. Lisaks sellele tõstab see ka anaeroobse treeningu läve ja tõstab ka südame vastupidavust. (Fiile, 2015) Kokkuvõte Sain teada referaati koostades rohkem lihastest ning nende ehitusest ja skeletilihase eritüüpidest. Samuti sain rohkem teadmisi erinevatest treeningutest ja treeningu mõjust lihastele. Antud teema oli minu jaoks väga huvitav ja andis mulle palju teadmisi, mida saan kasutada oma edaspidistes treeningutes.
- üldise töövõime suurendamine - südame vereringehaiguste ennetamine - immuunsüsteemi tugevdamine Vastupidavustreeningu täiendavad mõjud organismile - tagab korraliku taastumise - tõstab psüühilist taluvusastet - aitab langetada stressi - aitab ära hoidu hirmutunnet - vähendab depressiooni - aitab unehäirete vastu - parandab peaaju verevarustust - parandab kontsentratsioonivõimet - parandab mäluomadusi - aitab ära hoida veenihaigusi, sapikivide jm teket - parandab sotsiaalset seisundit Nõrk süda ja verevarustus on sageli esmasteks põhjusteks nõrgale saavutusvõimele ja koormustaluvusele, heaks abimeheks ongi just vastupidavustreening. Kuid teiselt poolt ei tohi see treening ka liialt tugev ja ka igav olla, variante on mitmesuguseid. Mida enam lihaseid tööse on rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini meie tervis tugevneb.
tugevdab luustikku kiirendab ainevahetust põletab rasva leevendab stressi, parandab meeleolu vähendab diabeedi tekkimise ohtu Vastupidavustreening tagab samuti korraliku taastumise; tõstab psüühilist taluvusastet; aitab langetada stressi; aitab ära hoidu hirmutunnet; vähendab depressiooni; aitab unehäirete vastu; parandab peaaju verevarustust; parandab kontsentratsioonivõimet; parandab mäluomadusi; aitab ära hoida veenihaigusi, sapikivide jm teket; parandab sotsiaalset seisundit. Tugevat vastupidavust vajavad peaaegu kõik spordialad. Kiirussportides jõutakse varem tippu kui vastupidavussportides, kuna kiiruse arendamist on võimalik efektiivselt varem arendada. Olulised on ka muidugi geneetilised alused. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.
köharohu - pertussini koostisosana. Vanasti usuti, et taim aitab kurja silmaga ärakaemise vastu ja anti talle ka vastav nimi - kaetisrohi. Nõmm-liivateed võime kasutada ka maitsetaimena: kuivatatult ja peeneks hõõrutult sobib ta hautatud liha juurde. Tuntud on nõmm-liivatee ka meetaimena ja ilutaimena; sobib kauaõitsvaks pinnakatte taimeks. VARRETU OHAKAS - Nime Cirsium acaule tõlkimisel saame, et cirsium tuleb sõnast kirsos, mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad
annaabi.ee 
