1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis
see võib esineda varjatult. Näiteks, Juss on hea mees on formuleeritud kui kategooriline üldjaatav otsustus. Kuna otsustus sisaldab hinnangut, mis on kellegi arvamus, siis saab seda tõlgendada problemaatilisena. Kui arutlejaks on Jussi pruut Maali, siis tuleks Jussi kohta öeldut mõista: Juss on loodetavasti hea mees. Seepeale võib naabrimees Juhan õlgu kehitades märku anda, et temal on ükskõik, mida keegi Jussist arvab; Rosalie jääb erapooletuks, sest tema on veendumuselt vanapiiga; Johannal on teistsugune kogemus ja vastavalt ka arvamus Jussist kui mehest on erinev Maali omast jne. Mõtetu on küsida, kelle arvamus on tõene. Iga arutleja peab enda seisukohta tõeseks ja teiste oma ekslikuks. Kuid Jussi kui hea mehe reitingut on võimalik ligilähedaselt kindlaks määrata, kui küsida teatud hulga inimestelt nende arvamust Jussist. Sel viisil toimub üleminek subjektiivselt arvamuselt objektiivsele teadmisele
· Kokku võib öelda, et Locke'i käsitlus on "Vaba kirik vabas riigis" · Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema esimene kui ka viimane (lõpetamata jäänud) kirjatöö. Sallivusest räägib ta kahes mõõtmes: valitsus ja kirik; kirikud omavahel nii õpetuslikult kui ka traditsioonidelt. · 1695 kirjutas teose The Reasonableness of Christianity, milles leidis, et kõik Uue Testamendi reeglid on mõistuspärased. Usuliselt veendumuselt oli unitaar pühakirja mõistuspärasust kaitstes hülgas ta pärispatuõpetuse, Athanasiuse usutunnistuse ja kolmainuõpetuse. Püüdis ratsionaliseerida Jeesuse ,,lihtsat õpetust", mis on vaba kirjatundjate ja variseride moonutustest. Sellise ratsionalistliku pühakirja seletuse tõttu süüdistati ateismis. · Locke ise jäi alati veendunuks, et tema kirjutised olid kristlusega igati kooskõlas. Et eksisid need, kes arvasid teisiti. 4 kirja sallivusest
annaabi.ee 
