Täpselt ei mäleta praegu keegi, mil ajal see sündis, kuid on põhjuseid arvata, et Tall. koolipoisid omapead hakkasid mängima palli 1908. a. kevadel. .« Inglased ei annud palle jumalamuidu, neile tuli pallide eest maksta. Poisid olid sunnitud raha kokku panema ja nii tekkisid esimesed juhuslikud organisatsioonid -- ,,kambad", mille iga liige oli asja aineliselt toetanud, omad kopikad pannud mängu. Palle said mängida ainult need, kes palli ostmiseks olid annud raha. Peagi jõuti veendumisele, et lihtsast pallitagumisest ei ole suurt tulu ja hakati jalgpalli, kui mängu harrastama ja sellele panema suuremat rõhku. Jõutakse meeskondadeni. 24. mail 1909. a. (vana kalendri järele) koondusid poisid esmakordselt kokkuräägitud kava järele ,,Russalka" ausamba juure, kust siis mindi kambas Lasnamäe laskeplatsile, et seal harutada poliitilist olukorda. Harutati, harutati, kuid nahkkuul osutus poliitikast tugevamaks, ning see, mille pärast õieti oldi tuldud kokku, jäi tahaplaanile
olemasolust kuni 20.-nda sajandi algusaastateni aimugi. Kui Kuningate orus väljakaevamistöödel olnud uurijad hakkasid 1905. a. juba arvama, et seal pole enam avastamata hauakambreid, kuid eksiti. Üks finantsist ühendriiklasest leidis väikese fajansstassi, millel seisis tundmatu kuninga Tutanhamoni nimi. Järgmiste aastate sama nimega juhuleiud süvendasid arvamust, et kuskil peitub mingi seni avastamata kuninglik hauakamber. Briti arheoloog Howard Carter oli see mees kes jõudis veendumisele et seni tundmatu Tutanhamon on maetud tõepoolest Kuningate orgu. Tutanhamoni hauakambri avastamine põhjustas sensatsiooni üle kogu maailma ning Carterile hakati avaldama erakordselt jõulist survet, et ta puhastaks hauakambri võimalikult kiiresti. Selleks kulus üle kümne aasta. Alles pärast Tutanhamoni hauakambri avastamist said arheoloogid teada, kui palju rituaalseid mööbliesemeid Egiptuse kuninglikel matustel vaja läks. 7
Kui palju isiksus on mõjutatud ümbritseva keskkonnda poolt.Valgustuse teine pool toob välja elamis- ja olemisviisi kitsaskohad. Neid niisuguseid senitmentalistlikke autoreid on Prantsusmaalgi rohkem. Paljud teosed pole tõlgitud. Mõned autorid võiks märkida, et R ei jääks üksi esindama Pr sentimentalistlikku kirjandust. Üks autor on nt Louis Sébastien Mercier.Sai kuulsaks draamateostega ja heroiliste epistlitega. Ta jõudis veendumisele, et klassitsistlik draama on ära rikkunud pr keele. Ta leidis, et Pr tragöödia on antiiktragöödiate karikatuur. (suur kriitika!). See võis olla oma võltsis heroilisuses ja seda klassitsistlikku tragöödiat on ka välja naerdud vms. Mercier on mahukas autor- kirjutas umbes 60 draamat. Ta on ka vastuoluline. Eriti ründab klassitsismi. Tema puhul tuleks rõhutada seda, et M kujutab nt inimesi, kes pole ühiskonna tipub. Näib, et seda teemat kasutavad ka Rousseau ja Diderot.
annaabi.ee 
