Hea reklaamteade oskab kasutada väliseid (objekti intensiivsus, kontrast ja ootamatus) ja sisemisi tähelepanu tegureid (hoiakud, seisund ja huvi) ning kuna tähelepanu maht on piiratud, on hirmu või kõhedust tekitav teade või pilt väga efektiivne tähelepanu köitmiseks (Bachmann, 2005). 3 Hirmu ja šoki emotsioone kasutatakse eelkõige sotsiaalsetes reklaamides. Hirmu emotsioonid on vahend, mille abil veenatakse publikut, et nende käitumine võib esile kutsuda negatiivse psühholoogilise, füüsilise või vaimse tagajärje. Tüüpilises liiklusohutuse reklaamis presenteeritakse negatiivseid tagajärgi, nagu näiteks juhi moondunud surnukeha autovrakis, ning kinnitatakse vaatajale, et nad võivad sattuda taolisesse situatsiooni kui nad ületavad kiirust (Rankla, 2015). Teine hea näide on suitsupakkidel olevad võikad pildid suitsetamisest tekkinud kasvajatest või infarktidest
meiega sarnased väärtushinnangud, motiivid ja muidugi mõtlemisstiil) (Kindron, 2004, lk 98) Selleks, et mõjutada teist inimest peavad olema kindlad isikuomadused. Näiteks meelekindlus, sotsiaalne intellekt, teiste inimeste mõistmine, saavutusmotiiv, kohanemisvõime, suhtlemisvilumused, oskus suhelda sujuvalt. Sotsiaalne intellekt on tähtis, et inimesed pelgalt enda kohalolekuga mõjuks usaldatavalt. Mõjutamine on enamasti kahepoolne. Isegi see isik, keda milleski veenatakse või midagi tegema sunnitakse, evib harilikult mingi võimaluse enda mõjutajale vastumõju avaldada. Kindron (2004, lk 105) ütleb et, inimesi võib mõjutada neid suunates ja juhtides, kasvatades ja õpetades, rahustades ja julgustades aga ka nendega manipuleerides. Manipuleerimine on inimeste egoistlik, ekspluateeriv, kontrolliv, mõjutamine, mis põhineb nende varjatud (alateadlikul) mõjutamisel nii, et nende vaistlik enesekaitse paralüseeritakse.. Mõjutamiseks
o Afekt pole isiklik tunne, pole seotud inimesega. o Igal inimesel on minevikust teatud aistingud millele ta toetub. o Emotsioon on tunde esitamine. o Tunne on alati ehe. o Afekt teadvustamata intensiivsuse kogemus. o Afekt ei saa keeles realiseerida. o Afekt on see, mille kaudu me suhtleme kehadega. o Meedia suhtlsuses eeldame, et toimub mingisugne kommunikatsioon, eeldame, et me jääme midagi uskuma, meid veenatakse milleksi aga selle asemel me vb peaksime märkame seda kuidas afekt liigub. o Meie suhe maailmaga pole seotud ideoloogilise mõjuga vaid on afekti põhine. o Muusika pole kindlaid tähenduslike seoseid vaid afektid. NT: Me ei tantsi muusika järgi mitte slle pärast, et me oleme arusaanud, et muusika järgi peab tansima, vaid selle pärast, et muusikal on afektiivne toime. o Afekt on primaalne, alge
annaabi.ee 
