looduslikke ökosüsteeme, ja sotsiaalmajanduslikke struktuure, luues poliitilist ebastabiilsust ja sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti põhjustavad kõrbestumine ja kliimamuutused otseselt või kaudselt keskkonna degradeerumist, mis omakorda vähendab mulla vastupanuvõimet kliimamuutustele, vähendades toiduainete tootmise võimet, sagenevad põua- ja näljaperioodid ning suureneb ühiskondlik-majanduslik ebastabiilsus. See võib põhjustada taas veenappust ja vähendada selle kvaliteeti. (Millennium Ecosystem Assessment 2005) Kõrbestumine ohustab ka poolkuiva kliimaga Lõuna-Euroopat. 2006. aasta andmetel on Pürenee poolsaarest kõrbestunud 6% ja ligikaudu kolmandik põllumaast on tõsiselt ohus. Kõrvetavad kuumaperioodid ja hävitavad metsatulekahjud muudavad ka keeruliseks keskkonna taastumise. Ka inimtegevusega aidatakse kaasa looduse hävinemisele tulekahjusid süüdates, kas hooletusest või pannes põlema maastikke, kus eelnevalt on
.., 2010). Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3 aastas. Vahemere saartel Maltal ja Küprosel ning tiheasustusega Euroopa riikides (Saksamaal, Poolas, Hispaanias ja Inglismaal ja Walesis) on veevaru hulk elaniku kohta väiksem (Water availability..., 2010). Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele, 40% viitab kriitilisele piirile. Üheksas riigis on täheldatud veenappust - Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Saksamaal, Itaalias, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Maltal, Hispaania ja Ühendkuningriigis (Inglismaal ja Walesis), mis moodustab 46% Euroopa elanikkonnast (Use of freshwater resources..., 2010). Sellele teabele toetudes saab luua tõhusad kohalikke strateegiaid, et kohaneda kliimamuutustega. Enamikes Euroopa riikides on veevõtt võrreldes 1990-ndate algusega vähenenud. See on seotud
Sellepärast, kui põhjavee sügavus vegetatsiooniperioodil on alla 0,4 m, ei ole metsa kasvutingimuste parandamiseks kuivendamine vajalik. Eesti Metsainstituudis on kogutud andmeid selle kohta, kui sügavale võib rabas langeda vee tase, ilma, et see põhjustaks mullas niiskuse defitsiidi ning takistaks puude kasvu, niisamuti nagu seda teeb liigniiskus. Uurimistulemused näitasid veenvalt, et rabamullas ei saa esineda puude kasvu ängistavat veenappust, millele viitavad mõnede rabataimede kseromorfsed tunnused. Rabataimede kseromorfseid tunnuseid (kuivade kasvukohtade taimede anatoomilis-morfoloogilised iseärasused - paksulehelisus, lehe pindala vähenemine, rakuseinte paksenemine) ei ole põhjustanud rabaturbas niiskuse vähesus. Rabataimede kseromorfset ehitust tuleb vaadelda eelkõige ikkagi kui omadust, mis on välja kujunenud taime fülogeneetilise arengu jooksul ja on edasi kandunud pärilikkuse teel. Mulla toitainetesisaldus
annaabi.ee 
