toimub intensiivne põllumajandus-või tööstuslik tegevus (Water availability..., 2010). Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3 aastas. Vahemere saartel Maltal ja Küprosel ning tiheasustusega Euroopa riikides (Saksamaal, Poolas, Hispaanias ja Inglismaal ja Walesis) on veevaru hulk elaniku kohta väiksem (Water availability..., 2010). Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele, 40% viitab kriitilisele piirile. Üheksas riigis on täheldatud veenappust - Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Saksamaal, Itaalias, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Maltal, Hispaania ja Ühendkuningriigis (Inglismaal ja Walesis), mis moodustab 46% Euroopa elanikkonnast (Use of freshwater resources..., 2010). Sellele teabele toetudes saab luua tõhusad kohalikke strateegiaid, et kohaneda kliimamuutustega. Enamikes Euroopa riikides on veevõtt võrreldes 1990-ndate algusega vähenenud
aastani. Aastast 2003 on aastane veevõtt püsinud 100 mln m3 lähedal, kuid viimastel aastatel on suurenenud pinnaveevõtt. Aastal 2008 kasutati olmeveena 47,3 mln m3, tootmises tarbiti 30,4 mln m3 ja põllumajanduses 4,0 mln m3 vett. [2] Veekasutuse indeks* Eestis on väike (4% piires), jäädes alla kriitilise veevaru kasutuspiiri (20%). [2] *Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele. [2] 2.1 Suuremate linnade vee tarbimine Linnadest on kõige suuremad veetarbijad Tallinn ja Narva. Tallinna jaoks võeti 2008. a Ülemiste järvest vett üle 22 mln m3 ja põhjavett 3,6 mln m3. Narva linna tarbeks võeti 2008. a Narva jõest 7,2 mln m3 vett ja põhjavett võeti 36 tuh m3. Põhjaveega kaetakse Tallinnas umbes 14% veevajadusest, Narvas alla 1%. Mõlemas linnas on 99% elanikkonnast varustatud ühisveevärgiga
Puhas magevesi on eluks hädavajalik. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastas, Eesti veevaru moodustab sellest ca12 km3/aastas ehk 0,3%. Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja. Kui ka pinnavett. Veekasutuse indeks Eestis on väike, ligikaudu 4%. Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele. Kuigi Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, on probleeme: Suhteliselt kõrge rauasisaldus kagu- ja lõuna-eestis Kõrgenenud kloriidisisaldus kirde-eestis Kõrge fluourisisaldus lääne-eestis Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast. Joogivesi on vesi, mida tohib tervist kahjustamata kasutada joogiks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks.
annaabi.ee 
