Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub
Õigupoolest on koguni molekuli moodustamine kahest aatomist teatavas mõttes liimimisprotsess. Maailma omaette liikuvad aatomid, olgu nendeks kas või kaks vesinikuaatomit (H) ja üks hapnikuaatom (O), liimuvad teatavatel tingimustel kokku ning moodustavad veemolekuli (H2O). Sellise ühinemise, niisiis kokkuliikumise eest hoolitsevad aatomite väliselektronid. Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole.
RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. 9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab sideme teise veemolekuli positiivse osalenguga vesinukuaatomiga, nii moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib taimeõlide ja loomserasva osalise hüdrogeenimisel, st kaksiksideme asendamisel veinikuaatomiga. Küllastamata rasvhapped muudetakse nii
samuti ainevahetuse vaheproduktid tsütoplasmas madaldavad raku veepotentsiaali. Veepotentsiaal on rakus madalam kui välislahuse veepotentsiaal ja vesi siseneb rakku. Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 1-100 kJ mool-1 Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 100-1000 kJ mool-1 Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ja langetav jõud. Tõstvaks jõuks kapillaaris on veemolekulide adhesioon kapillaartoru seinaga ja pindpinevus. TÕSTEV jõud = ümbermõõt x pindpinevustegur = 2 π rS Langetavaks jõuks on veesamba kaal. LANGETAV jõud = kõrgus x pindala x vee tihedus x gravitatsiooni jõud = h π r2rg Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem kui vedela vee koefitsient. Kui
*osmootse rõhu erinevus- raku siselahuse ja välislahuse vahel selgitus: Tugevalt neg. osmootse pot. ja maatrikspot. tõttu on veepot. rakus madalam kui välislahuse veepot. ja vesi siseneb rakku. 15. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 0.1-1 kJ mool-1, 1-100 kJ mool-1 100-1000 kJ mool-1 (Kriipsutage alla õige vahemik) 16. Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 0.1-1 kJ mool-1, 1-100 kJ mool-1 100-1000 kJ mool-1 (Kriipsutage alla õige vahemik) 17. Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ......... ja langetav jõud............ Tõstev jõud= ümbermõõt * pindpinevus= 2rS =2pii*r*cos a * 0,073 kg s -2 langetav jõud= kõrgus* pindala* vee tihedus* raskusjõud= hr2g = hr2 * 998 kg m-3 * 9.8 m s-2 18
nende mikrostruktuuri uurimata. Näiteks – kui omavahel reageerivad võrdsel rõhul ja temperatuuril üks liiter hapnikku ja kaks liitrit vesinikku, siis pärast reaktsioonil tekkinud veeauru jahutamist esialgsele ruumalale ja esialgse rõhu taastamist on selle veeauru ruumala alati kaks liitrit. See tähendab, et ühe hapnikumolekuli ja kahe vesinikumolekuli kohta tekib reaktsioonil alati kaks veemolekuli, järelikult on veemolekulis hapnikuaatomite ja vesinikuaatomite vahekord üks kahele. 7 Valemis (9.8) vasakul pool olevat suurust – molekulide arvu, on võimalik arvutada järgmise meetodiga. Teatavasti sisaldab üks mool ainet 6,02 10 23 molekuli – Avogadro arv molekuli. Järelikult tuleb molekulide koguarvu saamiseks mingis ainekogumis selle aine hulk moolides korrutada Avogadro arvuga
annaabi.ee 
