Tõrv Suurvidevlane Suurvidevlane on Eesti suurim nahkhiir Videvlase tiibade siruulatus võib olla kuni 40 cm. Videvlase sotsiaalsed helid on nii madalad, et neid on kõrvaga kuulda. T.Tõrv Veelendlane ja tiigilendlane Suvel võib veelendlasi näha toitumas veekogude kohal. Nad lendavad veepinnale hästi lähedal. Tiigilendlane kuulub Loodusdirektiivi II lisasse. Teda on oluline kaitsta. T.Tõrv Veelendlane ja tiigilendlane jäävad mõlemad meile T.Tõrv talvituma. Kääbus-nahkhiir ja tema sugulased
Paur 78,6% Joonis 6. Nahkhiireliikide osakaal Laagri talvituspaigas 2008/2009 talvitusperioodil. Kõige suurema liigilise varieerumisega käik Laagri talvituspaigas oli käik 1 (Lisa 3, Foto 10). Suurima osakaalu käigus 1 moodustavad veelendlased (Myotis daubentonii). Käigus 1 talvitus kõige rohkem veelendlasi jaanuari kuus, kus isendite arv oli 97. minimaalne veelendlaste arv käigus 1 oli oktoobri kuus (31 isendit). Maksimaalne nahkhiirte arv käigus 1 loendati jaanuari kuus (146 nahkhiirt) (Joonis 7). 160 140 120 Paur Nahkhiirte arv 100 Enils
Tiigilendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 9. Veelendlane Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir, kelle selg on hele- või punakaspruun, kõhupool on hallikasvalge ning kõrvad ja lennunahk pruunid. Tiivad on laiad. Veelendlane on meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, kelle elu- ja toitumispaikadeks on peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Suveöödel võib veelendlasi näha lendamas peaaegu kõikide veekogude - jõgede, tiikide ja järvede - kohal. Nad püüavad toitu vaid mõnekümne cm kõrgusel veepinnast ning hoiduvad lähestikku, esinedes sageli suuremate gruppidena. Aeg-ajalt tõusevad nad 1.-2 m kõrgusele ja siirduvad ka veest eemale, puude vahele. Veelendlaste lend on hääletu ja kerge, nad teevad sageli pöördeid ja tiirutavad veepinna kohal. Suuremate järvede puhul hoiduvad nad kalda
annaabi.ee 
