viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 16. Soojusmasina kasutegur - Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 η=A/Q1 η=(Q1-Q2)/Q1 η-kasutegur .
Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e soojushulk. kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks
Aurustumine - vedeliku aurustumine ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga määratud parema käe kruvi reegliga. on . 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- on Newtoni II seadus
tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U 2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on (J). 5.Aine agrekaatoleku muutused- Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 3variant 1.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe
Aurustumine - vedeliku aurustumine ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga määratud parema käe kruvi reegliga. on . 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- on Newtoni II seadus
viisil:1.Kasutada välis jõudude poolt tehtud töö arvelt. 2.Keha temperaturi tõstmisega st.soojuse juurde andmisega. Soojushulga (Q) ühikuks on (J) Aine agrekaatoleku muutused sulamine aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojust juurdevoolu tõttu. Tahkumine aine üleminek vadelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine- vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi. Soojushulk aines suureneb. Veeldumine kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega. Soojust antakse ära. Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis-ja tahkumistemperatuuri, kristalsetel aga on. Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete temp muutumisel l=lt -l0 lt keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust , mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimusest nim ruumipaisumisteguriks. =3 Vt=V0 (l+t) ruumipaisumistegur näitab, kui suure osa
külmkapp. Tasub meeles pidada, et kliimaseadmed ega külmkapid ei "tooda külma", vaid siirdavad soojust ühest keskkonnast teise. Tööpõhimõte Kliimaseadme külmutis muutub vedel külmutusaine rõhu alanemise ja temperatuuri tõusu tõttu auruks (gaasiks). Aurustudes seob külmutusaine endaga 6 hulga soojust. Hiljem muudetakse külmutusaineaur rõhku tõstes ja temperatuuri langetades jälle vedelikuks. Veeldumise käigus vabaneb aurustumisel neeldnud soojusenergia ja siirdub välisõhku. Seejärel protsess kordub. 1.7 Soojustehnika põhimõisteid Kliimaseadme tööpõhimõttest arusaamiseks on otstarbekas eelnevalt meelde tuletada mõningaid soojustehnika põhimõisteid. Need on: · suhteline õhuniiskus · rõhk · temperatuur · soojus/soojusenergia · soojusjuhtivus · soojusmahtuvus · aurustumistemperatuuri sõltuvus rõhust 1.8 Suhteline õhuniiskus
ehituselt sarnased ja töötavad kõik samal põhimõttel mis tavaline kodune külmkapp. Tasub meeles pidada, et kliimaseadmed ega külmkapid ei "tooda külma", vaid siirdavad soojust ühest keskkonnast teise. Tööpõhimõte Kliimaseadme külmutis muutub vedel külmutusaine rõhu alanemise ja temperatuuri tõusu tõttu auruks (gaasiks). Aurustudes seob külmutusaine endaga hulga soojust. Hiljem muudetakse külmutusaineaur rõhku tõstes ja temperatuuri langetades jälle vedelikuks. Veeldumise käigus vabaneb aurustumisel neeldnud soojusenergia ja siirdub välisõhku. Seejärel protsess kordub. 1.7 Soojustehnika põhimõisteid Kliimaseadme tööpõhimõttest arusaamiseks on otstarbekas eelnevalt meelde tuletada mõningaid soojustehnika põhimõisteid. Need on: · suhteline õhuniiskus · rõhk · temperatuur · soojus/soojusenergia · soojusjuhtivus · soojusmahtuvus · aurustumistemperatuuri sõltuvus rõhust 1.8 Suhteline õhuniiskus
Reaalsel gaasilon rõhk väiksem kui ideaalsel gaasil . p iVi=nRT pi =p+an2/V2 Vi=V-nb järelikult (p+an2/V2)(V-nb)=nRT a-van der W 1. Konst ,b-Van der W 2.konst. 33.Aine agregaatoleku muutused Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 34.Termodünaamilised protsessid gaasides Isotermiline protsess(t-const)-kogu antav soojus muutub tööks dQ=dA Isobaariline pr(p-const)-kogu antav rõhk läheb siseenergiaks ja tööks dQ=dU+dA Isokooriline pr(V-const)-kogu ruumalamuutus muutub siseenergiaks dQ=dU 35.Soojusjõumasina kasutegur Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem
Külvatava materjali kogus väheneb samm-sammult, võimaldades saada isoleeritud üksikkolooniaid. Pistekülv agarisse võimaldab määrata mikroobide hapnikuvajadust. Sõltuvalt sellest, kas mikroobid vajavad arenemiseks hapnikku või mitte, muutub ka nende kasvu iseloom söötmes. Pistekülv zelatiinsöötmesse iseloomustab samuti mikroobide hapnikutarvet, kuid zelatiinsöötme veeldumise järgi võib hinnata ka mikroobide proteolüüsivõimet. Pistekülve kasutatakse ka muudes biokeemilistes testides, näiteks raudsulfiidi moodustumise uurimisel. Reaktsiooni toimumisest, st vastavate ensüümide olemasolust annab tunnistust, näiteks, värviliste reaktsiooniproduktide teke kasvutsoonis. Kasutatakse püstagarit või zelatiini. Kuumutatud ja jahutatud nõelaga võetud külvimaterjal
kõiguvad vahemikus 162 °C (metaan) kuni +400 °C ja mis kalduvad lenduma seda kergemini, mida madalam on nende keemistemperatuur. Lenduvust iseloomustab auru rõhk. Kui nafta valada mahutisse, kus puuduvad teised gaasid peale õhu, algab tema pinnalt aurumine, s.t. kiiremini liikuvate molekulide eraldumine vedeliku pinna kohal asuvasse ruumi. Samal ajal pöördub osa molekule uuesti vedelikku tagasi. See protsess kestab seni, kuni saavutatakse aurumise ja veeldumise tasakaal, s.t. vedeliku pinnalt eraldub niisama palju molekule, kui vedelikku tagasi pöördub. Vedeliku kohal asuvas ruumis on auru jaotus ühesugune. Rõhku, mida avaldab vedeliku kohal asuv aur, nimetatakse vedeliku auru tasakaalurõhuks ehk lihtsalt auru rõhuks. Nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust iseloomustatakse Reidi aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse
annaabi.ee 
