kogunemist ja desinfitseerivate soolade sisalduse tõttu hoiab edaspidi ära ka bakterite asumise külmuti pinnaga. 50. Kliimaseadme rikkepõhjust otsiv isik peab oskama õigesti tõlgendada manomeetri näite, ning kõrvutada mõõdetud temperatuure ja rõhke. Korralikult töötaval seadmel mõõdetud alamrõhk ja külmutusaine keemistemperatuur on vastavuses ja ülemrõhu näit peaks, samuti peaks olema vastavuses keemis ehk veeldumis temperatuuriga. 51. Ühendage vooldur kliimaseadme külge ja tekitage selles alarõhk. Rõhk peab langema ühe bar-i lähedale ja püsima kümme minutit. Kontrollige mõlemat arvu. Kui alarõhk ei teki, on leke suur. 52. Tihti on lekke otsingu tõhusaim viis survestada seade lämmastikuga, rõhu võib tõsta kuni 15-st bar-ini. Kui leke ei näita end, ka selle meetodiga, täidetakse seade ajutiselt külmutusainega R-134a, millele lisatakse lekke tuvastusvärvi. 53.
osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900oC). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. Gaasisegust võib mõnda komponenti eraldada ka kondenseerimisega, mis tähendab gaasisegu jahutamist kuni vastava komponendi veeldumis- temperatuurini. Sama tulemuseni võib jõuda ka gaasisegu rõhu tõstmisega. Kondensatsioon ei ole kuigi efektiivne moodus gaasisegude puhastamisel ja tema kasutamine piirdub mõne erijuhuga. 6. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: · väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, · vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine,
võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk - HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis saab gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis- temperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on
Tabel 3.2. Elektrotehnikas kasutatavate gaaside tule- ja plahvatusohtlikkus, mistõttu peab alati raken- omadusi dama vastavaid kaitsemeetmeid. Kondensaatori- ja kaabliõlid on Soojus- trafoõlist paremini puhastatud (seda Gaas Tihedus El. tugevus mahtuvus Veeldumis- 3 kg / m kV / mm temp. °K eriti kondensaatoriõli). Seetõttu on nen- kJ/kg °K de põhiomadused mõnevõrra paremad, Õhk 1,29 3,0 1,01 79 eriti eritakistus ja tan. Kondensaatorõli
annaabi.ee 
