Natura 2000 alade või maastikukaitsealade koosseisu. Pandivere kõrgustikul on selge vastuolu lühiajaliste majandushuvide (eelkõige põllumajandustootmise) ja veevaru pikaajalise kasutamise ning väärtuslike veeobjektide säilitamise eesmärkide vahel. Piirkond on samaaegselt oluline põllumajanduspiirkonna ja veekaitsealana. Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Tähtis on meeles pidada, et põhjaveevaru kujuneb veelahkmealadel, mitte soodes ja märgaladel. Käesoleva sajandi alguseks paranes oluliselt põhjavee kvaliteet Pandivere kõrgustikul põllumajandustootmise vähenemise tõttu, mis nüüd on piirkonniti uuesti halvenemas. Põhjavesi on senini naftaproduktidega reostunud Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses esineb mikrobioloogilist reostust. Põhjavees on leitud taimekaitsevahendeid. Kuni kõik jääkreostuskolded ja vedelkütuse hoidlad pole korrastatud,
•parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne. •kultuurrohumaad – rajatud haritavale maale 2) kasutuse järgi •karjamaad •heinamaad •karja- ja heinamaad 3) tekke järgi • sekundaarsed – tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena • primaarsed – pole kunagi metsa all olnud niidud tekkisid: • jõgede ääres (luhad, soostunud alad) seoses karjakasvatusega • veelahkmealadel (aru- ja looniidud) seoses viljakasvatamisega Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel 2 viisi: - alepõldude asemel: (vaesumine sööt heinamaa karjamaa - metsade raiumine (järgnev niitmine) Võrreldes metsadega: rohumaad niiskemad (karjamaad !) tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine toitainetevaesemad (heinamaad !) heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine
rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) 2) parandatud –väetatud, külvatud heinaseemet jne. 3) kultuurrohumaad–rajatud haritavale maale. 2) kasutuse järgi: 1) karjamaad; 2) heinamaad; 3) karja-ja heinamaad. 3) tekke järgi: 1) sekundaarsed– tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena. 2)primaarsed– pole kunagi metsa all olnud. Funktsioonid: Niidud tekkisid: 1) jõgede ääres seoses karjakasvatusega; 2) veelahkmealadel (aru-ja looniidud) seoses viljakasvatamisega. Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel kaks viisi: 1) alepõldude asemel: (vaesumine>sööt>heinamaa >karjamaa) 2) metsade raiumine (järgnev niitmine). Võrreldes metsadega on rohumaad: niiskemad (karjamaad !)- tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine. toitainetevaesemad (heinamaad !)- heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine. 2.2. Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad,
(puissood) või metsaga kattunud. Metsamajanduslikest huvidest lähtuvalt käsitletakse soid, mille puurinde kõrgus on suurem kui 4 m ja võrade liituvus üle 0,3, tavaliselt metsataimkonna osana. Sootaimkond on üks seitsmest kasvukohatüüpide klassifikatsiooni kõrgeimast üksusest, mis jaguneb madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks. Madalsood (põhjaveetoitelised sood) paiknevad vähese äravooluga nõgudes, madalatel tasandikel, veelahkmealadel ja lammidel. Põhjavee tase on kõrge, ulatudes kohati maapinnani, taimedele vajalike toiteainete hulk sõltub peamiselt selle liikuvusest. Liigivaestes madalsoodes on põhjavesi väheliikuv ja toiteainete poolest vaene. Taimedest on iseloomulikud mätas-, hirss- ja niitjas tarn, sookastik ja tavasirbik. Rohketoiteliste ja seetõttu liigirikaste madalsoode karakterliigid on raud-, ääris- ja padutarn, pruun ja tõmmu sepsikas ning paljud käpalised, näiteks soohiilakas, sookäpp,
annaabi.ee 
