Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele. Selle ülekaalu avalduseks oli Raamoti ja Pätsi valimine Maavalitsuse etteotsa. Teisele poole 'veelahet' jäid ainult enamlased, kelle pooldajaskond 1917. aasta jooksul hoogsalt kasvas. Nemad asusid rahvuslike iseseisvustaotluste suhtes lõpuks täiesti eitavale seisukohale. Seetõttu olid enamlased vihaselt vastu ka eesti rahvusväeosadele, mida 1917. aastal lõpuks ikkagi looma asuti. Maapäeva kokkastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Paraku oli
Loomingust tuntud kümmekond terviklikku missat, mitmed neist kirjutatud juba vabas tehnikas, ilma cantus firmuseta. Esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa. Jacob Obrecht u 1450-1505, III pk, looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel. Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt meisterlikud missad on suhteliselt konservatiivses laadis ja kasutavad enamasti mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Motetizanris on väljendanud end kõige vabamalt ja uudsemalt ("Ave Maria ... virgo serena"). Ilmalike laulude hulgas on vaid paar itaaliakeelset frottola hakkas alles kujunema. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale.
Looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel, vormiselgus. Suurim põlvkonna helilloja oli Josquin Desprez Sünd. Põhja-Prantsusmaal, õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Kokku on temalt säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. Talle on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Meisterlikud missad on kirjutatud konservatiivses laadis ja kasutatud mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Kuulsaim motett on „Ave Maria.. virgo serena“-kirgas lahendus, peene tundelisus. Petrucci avaldas tema teoseid. IV PÕLVKOND(tegevusaeg 1520-1560) See aeg oli Euroopa kultuurile kriitiline: läänekirikut lõhestas reformatsioonilaine. Muutused muusikas:
annaabi.ee 
