grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda.
.........................9 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust. Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. 3 1. HÜDROISOLATSIOONI LIIGID Erinevalt katusekatte isolatsioonist (mida on kerge üle vaadata ja remontida), on vundamendi
roostevabast terasest 10 5 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Tuleohutuse seisukohalt riskitu lahendus; Anorgaanilise krohvi korral imendub vihmavesi fassaadi kaldustesse osadesse. Kui pole suuri pragusid või suurt veekoormust, ei tungi vesi soojustusse. Töö Tööea ea suhtes on oluline, et tarinditesse ei pää pääseks seks ülemää lemäärast rast niiskust ja sissepää sissepääsenud
[4] Joonis 1. Vundamendi soojustamine [4] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja. Tähtis on, et sellises pinnases ei jääks vesi suuremate sademete puhul seisma. [5]
annaabi.ee 
