KUMMI JA KATUSUKI Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi koostisesse kuulub ka veel väävel, tahm. Kummi üks tähtsamaid omadusi on selle venimine ehk elastsus. Kummi kasutatakse väga paljudes erinevates asjades, näiteks autorehvis, veekindlates riietes, jalanõudes, kummikinnastes, elektrijuhtmete isolatsioonisja ka kustutuskummis. Kumm ongi just sellepärast niivõrd kasulik, et seda saab kasutada väga paljudel erinevatel eesmärkidel. Kummi saadakse katusuki vulkaniseerimisel. Tegemis on protsessiga mille leiutas leiutas Charles Goodyear, 1839-l aastal. Kummi saamisel algul koaguleeritakse katsuki taim happega. Selle tulemusena saadakse looduslik kautsuk. Edasiselt saadakse selle tulemusena ,,kõvakummi"
toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere peamised saastajad on ka veel meretranspordi kõrval rannikulinnad ja tööstuskeskused. Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või ka lohakuse tagajärjel miljoneid tonne naftat või naftatooteid. Samuti on suurtest kogustes merre uputatud radioaktiivseid jäätmeid ja keemiarelva varusid. Need on tavaliselt veekindlates konteinerites, kuid ega nendegi vastupidavus soolases merevees pole igavene. Kalaresursside nappus tuleneb suurest ja ebaühtlasest väljapüügist. See tähendab et inimesed tegelevad salapüügiga või lihtsalt püüavad rohkem kala kui kvootidena ettenähtud. Kalaresursside nappusega tulevad kaasa probleemid, näiteks tekib kodumaise kala kui toidu puudus. Välismaine kalakaup võib olla kallim ja ei pruugi kõlvata üldse süüa. Samuti võib see probleeme
t ruumide jaotus peab olema selline , et ujuvus kaoks varek kui püstuvus. Põhjuseks on asjaolu , et ujuvusvaru kadu laeva vee alla vajumisel on küllalti aeglane protsess , mida võib teha tunde. Ümberminemine püstuvuse kaotamise tagajärel aga toimub kiiresti , tihtilugu ootamatult, ning on reeglina seotud inimõhvritega. Seepärast peab ruumideks jaotatud olema niisugune , et lalev uppumisel ümber ei läheks. Tähttsaks konstruktsiooniliseks meetodiks uppumatuse tagamisel on veekindlates seintes paiknevadd tugevad veekindlad sulgeseadised , mis peavad tõegereta toimuma nii lainetuse , kreeni kui ka trimmi kroral , ette tuleb näha veekindlad tekid ja platvormid , sest need takistavad vee levikut püstsuunas. Olulone osa on täita sisepõhja plaadistikul ja pardatankidel pikivaheseintel , mis põhja ja pardaplaadistuki vigastuste korral hoiavad ära vee tungimise vaheruumidesse, Lisaks laeva veealusele osale peab veetihe ja tugev olema ka selle veepeale osa , sest just
Painduvad või jäigad puitkiudplaadid on universaalne soojustusmaterjal, mida saab kasutada erinevates tarindites. Neid valmistatakse pressitud puiduhakkest kas märg- või kuivtöötluse teel. Osa toodetest on valmistatud taaskasutatud materjalist. Märgtöötluse korral saab paksemate kihtide plaatideks kokkuliimimisel kasutada polüvinüülatsetaati. Mõnikord lisatakse fungitsiide või tulekindlust suurendavaid lisandeid, kuid nende osakaal on suhteliselt väike. Puitkarkass-seinte veekindlates kihtides või katusetarindites kasutamiseks võidakse puitkiudplaate katta bituumeni või lateksiga. Transpordikulusid saab vähendada, kui kasutatav puit kogutakse plaatide tootmiskoha lähedal. Puitkiudplaate tavaliselt korduvalt ei kasutata ja neid saab taaskasutada vaid piiratud määral. Pinnakatteta plaate, mis ei sisalda lisandeid ega saasteaineid (st ilma polüvinüülatsetaadita) saab kompostida. Võimalik on ka põletamine energia tootmiseks. Puit on
annaabi.ee 
