mürsku ja seepärast kasutatakse kirjanduses ka nimetust mürsukujuline struktuur või lihtsalt suurte aurumullidega struktuur. Suurte aurumullide sabas on vedeliku osa, mis on täidetud väikeste aurumullidega (joonis 12-1 c). Edasisel aurusisalduse suurenemisel suurte aurumullide vahelised veega täidetud osad kaovad, moodustades pideva vardalise auruvooluse milles esineb peenikesi veetilku. Auruvoolus on seinaäärest ümbritsetud rõngataolise ristlõikega veekilega. Selline küllaldase paksusega sisepinda kattev veekile kindlustab veel toru sisepinna vajaliku jahutuse. Sellist struktuuri võime nimetada vardaliseks struktuuriks (joonis 12-1 d). Veekile paksus on määratud vee-ja aurukulu suhtega Suurte auru kiiruste ja kõrgete rõhkude juures suur osa veekilest rebitakse pinnalt lahti ja liigub piiskadena auruvooluses, pinnale jääb väga õhuke veekile. Sellist struktuuri kus üle 90% veest on aurustunud nimetatakse emulsiooniliseks (joonis 12-1 e).
mürsku ja seepärast kasutatakse kirjanduses ka nimetust mürsukujuline struktuur või lihtsalt suurte aurumullidega struktuur. Suurte aurumullide sabas on vedeliku osa, mis on täidetud väikeste aurumullidega (joonis 12-1 c). Edasisel aurusisalduse suurenemisel suurte aurumullide vahelised veega täidetud osad kaovad, moodustades pideva vardalise auruvooluse milles esineb peenikesi veetilku. Auruvoolus on seinaäärest ümbritsetud rõngataolise ristlõikega veekilega. Selline küllaldase paksusega sisepinda kattev veekile kindlustab veel toru sisepinna vajaliku jahutuse. Sellist struktuuri võime nimetada vardaliseks struktuuriks (joonis 12-1 d). Veekile paksus on määratud vee-ja aurukulu suhtega Suurte auru kiiruste ja kõrgete rõhkude juures suur osa veekilest rebitakse pinnalt lahti ja liigub piiskadena auruvooluses, pinnale jääb väga õhuke veekile. Sellist struktuuri kus üle 90% veest on aurustunud nimetatakse emulsiooniliseks (joonis 12-1 e).
Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud nõrgemate jõududega ja molekulide orienteeritus on vähem range. Difusioonivesi on mehhaanilise survega suhteliselt hõlpsasti eemaldatav. Nakkevee tõttu ei puutu saueosakesed üksteisega vahetult kokku. Sageli vaadeldakse pinnaseosakesena mineraalosa koos teda ümbritseva veekilega. Viimase olemasolu määrab tervenisti savipinnase kõige iseloomulikuma omaduse tema plastilisuse. On selge, et mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline vett siduma. Samaaegselt on vaja suurema veehulga lisamist, et lükata saueosakesed üksteisest sedavõrd eemale, et kõva savi muutuks plastiliseks ja plastiline voolavaks. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab poore, milledes toimub vee liikumine
Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud nõrgemate jõududega ja molekulide orienteeritus on vähem range. Difusioonivesi on mehhaanilise survega suhteliselt hõlpsasti eemaldatav. Nakkevee tõttu ei puutu saueosakesed üksteisega vahetult kokku. Sageli vaadeldakse pinnaseosakesena mineraalosa koos teda ümbritseva veekilega. Viimase olemasolu määrab tervenisti savipinnase kõige iseloomulikuma omaduse tema plastilisuse. On selge, et mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline vett siduma. Samaaegselt on vaja suurema veehulga lisamist, et lükata saueosakesed üksteisest sedavõrd eemale, et kõva savi muutuks plastiliseks ja plastiline voolavaks. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab poore, milledes toimub vee liikumine. Veekile paksusest