Ometi jõuab Pilt 3. Merikilpkonn naftas (allikas: .glassforthegulf.com) naftat üha enam rannikuile, toimub loterii ning selguvad üha uued kaotajad. Inimesed kirikutes paluvad, et nafta nendeni ei jõuaks. Missuguseks aga kujuneb mõju orkaanide ajal? Orkaanid hooaeg on teatavasti praegu kuni oktoobrini ning missuguseks kujuneb kemikaali kasutamise tegelik mõju, vähendades küll nafta sattumist rannikuile, kuid suurendades mõju sügavamatele veekihtidele ja merepõhjale. Kurioosumina on õnnetuse tulemusena lisaks BP rannikuosariikide abirahale eraldatud BP grandid ka kohalikele ülikoolidele. Kokku 500 miljoni dollarilisest grandipaketist sai Louisiana riiklik ülikool juba 5 miljonit dollarit ning Florida okeanograafiainstituut ja Mississippi ülikool kumbki 10 miljonit dollarit. Vajalik on uurida nafta koostist, jaotumist, keemilisi muutuseid lagunemisel, nafta ja kemikaalide mõju ökosüsteemidele. Agarus, kui kiiresti ja kui suures mahus
kihtides põleda. Tehisboliidid-tehiskaaslased. Meteoriit-kivi- või rauatükk, mis on taevast alla kukkunud ja teinud Maasse augu (kraater). Arizonas (suurim), Kaali, Siberis. Need on väga tihedad kivitükid, sulavad kokku. Stabiilsus 1. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? V: Ainult gravitatsioonijõud (Planeed ja päikese vahel jne. ehk kõikide taevakehade vahel) 2. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? V: Looded tekivad Kuu külgetõmbejõust Maa veekihtidele. Nähtused on siis tõusud ja mõõnad. 2X ööpäevas tekivad ühes ja samas maakohas tõusud ja mõõnad(2 tõusu ja 2 mõõna). Ka maakoores tekivad tõusud ja mõõnad, kuid need on nii väiksesed, et me ei märka neid. 3. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? V: Tänu Maa pöörlemisele ja Kuu liikumisele ümber Maa tekib tõusulainehõõrdumine, mis pidurdab Maa ja Kuu pöörlemist. Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas tagajärjeks on ööpäeva pikenemine. 4
(vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on põhjavee kaitstus igat liiki reoaine puhul. Põhjavesi on kaitsmata: karstialadel; alvaritel (pinnakatte paksus on alla 1 m); aladel, kus pinnakatteks on kuni 2 m paksune moreen (k=0,010,5 m/ööpäevas); aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus (k=15 m/ööpäevas). Oigusaktides nimetatud kaitstuse kategooriad on maaratletud konkreetse piirangu voi soodustuse kehtestamiseks ja pole automaatselt ule kantavad erinevatele reoainetele ja veekihtidele. Põhjavee isepuhastumine Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega. Osa reoaineid seotakse pinnaseosakeste poolt, osa astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustavad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, veeks ja gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks.
Selle tulemusena on kaldale tõmbunud terved rühmad delfiine ja vaalu, et põgeneda kuulmisrünnaku eest. Samuti segab see loomade omavahelist kommunikatsiooni ja toitumiskäitumisi, põhjustada ajutise kuulmiskadumise ning ka püsiva koekahjustuse. Seetõttu on mereimetajad tihti sunnitud hülgama oma eelistatud kodukohtasid. Külma sõja aegsed sonarsüsteemid ei olnud nii ohtlikud kui praegused, sest olid suunatud enamjaolt sügavamatele veekihtidele. Tänapäevased süsteemid aga mitte ainult ei oma võimsamaid tehnoloogiaid, vaid neid testitakse pidevalt madalates rannikuäärsetes vetes, samades paikades, mis on kodupaikadeks mitmetele ohustatud vaalaliikidele ning mereelukatele. (IFAW) KALASTAMINE Üle 300 000 vaala, delfiini ja pringli sureb igal aastas, sest on jäänud lõksu kalastusvõrkudesse või mehhanismidesse. Kui just surmaga juhtumid ei lõppe, siis rasked vigastused on enamasti loomale tagatud. Kui eelpool nimetatud
annaabi.ee 
