Soojusülekanne agensi poolel on vee madalama soojusmahtuvuse tõttu väiksem (võrreldes auruga). 70. Mida väljendab vee erikulu n protsessis? Näiteks kui see on 3 (kg/kg). n=Gv/G Vee erikulu näitab kui palju voolab aparaadist läbi kuuma vett 1 kg toote kohta. 1 kg toote kohta voolab aparaadist läbi 3 kg kuuma vett. 71. Kirjeldada vähemalt kahte kuuma vee tootmise / saamise meetodit. Boilerid kuumutatakse auruga või elektriga (väiksemate koguste puhul) Veekatlad küttekolde ümber on tihendalt pandud jooksma torustik, milles vesi soojeneb kiirelt ning seda lüüakse pumba abil ringi. 72. Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati (tulemust)? Selgita näite varal. Mida madalam on juhutusvee temperatuur seda kiiremini jahtub toode. Mida kõrgem on vee erikulu (nt 10), seda madalam on jahutuse resultaat (vastavalt 1). 73. Vee erikulu on tavaliselt piirides 1-4
7. Mida väljendab vee erikulu n protsessis? Näiteks kui see on 3 (kg/kg). n =Gv/G Näitab kui palju voolab aparaadist läbi kuuma vett 1 kg toote kohta. Kui see on 3, siis voolab 1 kg toote kohta 3 kg vett. 8. Kirjeldada vähemalt kahte kuuma vee tootmise / saamise meetodit. Veeboiler – klassikaline energia tootmise viis. (mahtbolier, elektriboiler jne) Katlamaja, veekatlad, looduslik kuum vesi, aurust tekkinud kondensaat. 9. Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati (tulemust)? Selgitada näite varal. Mida madalamat vee temp kasutame, seda kiiremini jahtub toode, resultaat parem. Mida suurem vee erikulu, seda parem jahutusefekt. 10. Vee erikulu n on tavaliselt piirides 1 –4. 1) Millest lähtutakse vee erikulu n valikul? 2) Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4
jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad aga vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika
Seepärast suitsuimeja regulaator saab lisaks hõrendussignaalile veel läbi dünaamilise sideseadme signaali õhuventilaatorilt. Kui õhu ventilaator suurendab õhu andmist on loogiline, et põlemisproduktide maht suureneb ja on vaja suitsuimeja suuremat võimsust. See on ennetav signaal. Katelde ohutusautomaatika ja automaat-blokeering 41. Katelde ohutusautomaatikale esitatavad nõuded, ohutusautomaatika süsteemide realiseerimisvõimalused. Auru- ja veekatlad peavad olema varustatud ohutusautomaatika seadmetega, mis peavad tagama ohutu töö ja seadmete säilimise. Nõuded ohutusautomaatikale on kirja pandud Tehnilise järelvalveameti poolt. Vt. küsimus 43. 42. Ohutuse- ja tehnoloogilise kaitse ülesannete realiseerimine automatiseeritud põletite korral. Vt. küsimus 43. 43. Automaatblokeeringu ja tehnoloogilise kaitse süsteemide kasutamine kateldel.
annaabi.ee 
