Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200km²), Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 meetri, üliharva kuni 2,8 meetrit). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata on neid eriti Lämmijärves. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head
Ligikaudu 99% sellest imatakse tagasi. Seega tekib uriini umbes 1 cm³ minutis. Neerupuudulikkuse all kannatavad inimesed peavad ainevahetuse jääkide eemaldamiseks käima regulaarselt verd filtreerimas (vere dialüüsis). Neeruhaiged jälgivad ranget dieeti: vaid 0,5 l vedelikku päevas ja 30-40 g valku päevas. Selline väike kogus valku sisaldub juba ühes kanamunas. 3) Inimese veebilanss Tavaliselt saame me kuni 2/3 veest joogiga ja 1/4 toiduga. Teatud osa veekaost on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriinist eemaldada üksnes lahustunud kujul. Higistamise korral toodab organism soolast vedelikku, et hoida kehatemperatuuri. Kuumal päeval või füüsilise pingutuse korral kaotame me seetõttu higistamisega rohkem vett kui rahulolekus. Juhul kui me midagi ei joo, püüab organism hoida veebilanssi sellega, et toodab vähem ja kontsentreeritumat uriini. Neerud toodavad alati ühepalju esmasuriini
ekstreempindala on vastavalt 3474 ja 4328 km2. Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200 km2), Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini, madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3 km3 ning sademeist umbes 2 km3 aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3 ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligikaudu 2 aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 m, üliharva kuni 2,8 m). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata on neid eriti Lämmijärves. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranna lähedal kuni 26, avajärvel kuni 22 °C; temperatuuri ja hapniku kihistumine on vähene, hapnikuolud aasta ringi head
annaabi.ee 
