ÜLEMAAILMNE VEEPÄEV 22. märtsil tähistakse ülemaailmset veepäeva. Selle aasta teemaks oli toimetulek vee nappusega. Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks viiakse 22. märtsil kogu maailmas läbi erinevaid veekaitset propageerivaid tegevusi (http://www.greengate.ee). 2. VEE HOID Mis võiks olla kosutavam ja mõnusam kui puhas vesi või võimalus torgata varbad sooja ja puhtasse merevette? Ehk teadmine, et õige käitumise korral jätkub sellist vett veel miljoniteks aastateks.... Eesti kõrgustikud on olulised põhjavee toitealad ning vajavad tõhusat kaitset (http://www.envir.ee). VEE REOSTAMINE JA PUHASTAMINE Möödunud saiandil vaatati vett kui ammendumatut ning odavat kinnivara
tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas. Õiguslikud põhimõtted Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veekaitset reoainete heidete piiramise ja keskkonnakvaliteedi standardite rakendamise abil. Põhjavee osas on keskkonnastandardite summana käsiteldav vee hea seisundi nõue. Üldeesmärk on säilitada põhjavee hea (kvantitatiivne ja kvalitatiivne) seisund, tagada põhjavee säästlik kasutamine ning kaitse. Seda eesmärki aitab saavutada Veeseadus, mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning veeelustiku kahjustamist.
Antud olukorras on puudulikult hinnatud mõju inimese heaolule (kaasaarvatud mõju kohaliku kogukonna arengu jätkusuutlikkusele) ja varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju. 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus Eestis peetakse keskkonnaõiguse valdkonda kuuluvateks kõiki nö klassikalisi teemasid: keskkonnajärelevalvet, keskkonnaseiret ja keskkonnavastutust, looduskaitset ja veekaitset, ohtlike ainete regulatsiooni jm. Eestis kuulub suurel määral keskkonnaõiguse valdkonda ka ressursside (maapõue ja taastuvenergiaallikate) kasutus. Planeerimisõigus ei ole kuulu täielikult keskkonnaõiguse valdkonda, ent on sellega tugevalt seotud. Kogu Eesti keskkonnaõigus on väga tugevalt mõjutatud Euroopa Liidu õigusest, mille regulatsioon on mõnedes valdkondades ülimalt põhjalik.11 10 Veinla, H. Ettevaatusprintsiip keskkonnaalaste õiguste kontekstis. Juridica, 2002. 11
veevõtu arvestust ning reguleerimist, põhjavee kaitstuse hindamist tootmisobjektide rajamisel ja töötamisel ning abinõude väljatöötamist ja rakendamist reostuse või üleliigse kasutamise vältimiseks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veekaitset reoainete heidete piiramise ja keskkonnakvaliteedi standardite rakendamise abil. Põhjavee osas on keskkonnastandardite summana käsiteldav vee hea seisundi nõue. Üldeesmärk on säilitada põhjavee hea (kvantitatiivne ja kvalitatiivne) seisund, tagada põhjavee säästlik kasutamine ning kaitse. Seda eesmärki aitab saavutada Veeseadus, mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning veeelustiku kahjustamist.
annaabi.ee 
