2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme katse puhul 2 min, ülejäänud nelja puhul 1 min. Peale igat katset sätiti ventiilid 4 ja 5 nii, et paak tühjenes. Aega mõõdeti stopperiga ja temperatuuri elavhõbedatermomeetriga. Andmete töötlus: p – staatiline rõhulang vee voolamisel läbi diafragma Pa;
https://et.wikipedia.org/wiki/Tehism%C3%A4rgalapuhasti horisontaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte Maa-aluse horisontaalvooluga tehismärgalal puudub vabavee pind, reovee vool esineb taimejuurte juures. Selle tulemusena on süsteem efektiivsem talvel, ei meelita ligi moskiitosid ja vajab väiksemat maa-ala (510 m2). Märgala põhjas on äravoolutorud, mis võivad kergelt ummistuda. Suuremate veehulkade puhul kasutatakse tavaliselt kombinatsiooni vertikaalvoolulise märgalaga. Kasutatakse musta ja halli vee segusid, kuna siis suudab märgala paremini töötada. vertikaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte Maa-aluse vertikaalvooluga tehismärgalad on sarnased maa-aluse horisontaalvooluga märgaladele, kuid vesi voolab siin süsteemis vertikaalselt. Vesi liigub läbi erineva poorisuurustega osakeste
puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes on võimalik kasutada vee pumpamist läbi soojuspumbas oleva aurusti (avatud süsteem) ning siis tagasi maapinda (soovitavalt teise puurauku), kus vesi taas soojeneb ja tekib ringlus puurkaevude vahel. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis. See hoiab ära erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vähenemist väljapumbatavast veekihist. Puurkaevusüsteemi negatiivseks küljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas. Põhjavee reostamise oht on minimaalne, kui täidetakse kõiki paigaldusnorme. Õigesti koostatud süsteemis on põhjavee reostus välistatud. Otseaurustumisega maasoojuspumbad Otseaurustumisega maasoojuspumpadeks nimetatakse soojuspumpasid, milles puudub külmakandja (etüleenglükool) tsirkulatsiooniring. Soojusenergia kantakse väliskeskkonnast
Kõige keerukam on arvestada settimist, kuivõrd teatavatel tingimustel võivad settinud ained taas ringesse tulla. Bilansiarvutused võib jagada laias laastus kahte suuremasse ossa: a) vee bilansi arvutamine b) vees olevate ainete bilansi arvutamine (näiteks biogeenid) Vee bilansi arvutamisse peab suhtuma väga tõsiselt, sest praktika on näidanud, et eksimused ainete kontsentratsioonide hindamisel on vähemtähtsad, kui vead veehulkade hindamisel. Vajalikud morfomeetrilised ja üldlimnoloogilised näitajad: Veekogude pindala, keskmine ja maksimaalne sügavus on esmatähtsad. Skeemid, kus on kujutatud põhja ja ümbritseva keskkonna reljeef (batügraafia, hüpsograafia) koos veekihtide mahtude arvutamisega on vajalikud vastavalt püstitatud eesmärgile. Oluline on silmas pidada ka kaldajoone liigestatust ja veekogude eri osi. Neis võivad lähtuvalt eraldatusest toimuda hoopis isesugused protsessid
programmiga, jättes ka ära kuivatustsükli. Toiduvalmistamine ei kujuta majapidamise elektritarbes küll olulist kogust, kuid seegi võib võrdse suurusega peredes mitmekordselt omavahel erineda. Pliidi või eriti ahju säästlik kasutamine eeldab, et ühe üleskütmisega valmistatakse järjest või korraga mitu rooga, kasutatakse tasase ja puhta põhjaga kaanega varustatud potte ning panne, mille suurused vastavad keeduplaadi mõõtmetele. Ka väikeste veehulkade puhul kasutagem plaadist suuremat potti, et osa soojust ei läheks kasutult kastrulist mööda. Vee keetmiseks tuleks soovitada elektrikeedukannu. Ühe liitri vee kuumutamiseks pliidil kulub 2 korda rohkem elektrit kui kannus. VALGUSTUS Valgustusseadmed on aastatega jõudsasti täiustunud. Tavaliste hõõglampide asemele on astunud luminestsentslambid, mis sama valgustustugevuse annavad kaks või enam korda väiksema elektrikuluga. Sama lambisokli kasutamine võimaldab sujuvalt
15) dz w Kihist i voolab kihti i 1 vastavalt veehulk u i - u i -1 dt Qi, i -1 = k (4.16) dz w Nende veehulkade vahe moodustab veehulga muutuse kihis, mis on võrdne efektiivpinge muutusest tingitud tihenemisega, see tähendab poorsuse vähenemisega. Viimane on väljendatav seosega s = d m v dz (4.16) Seega k du i - du i -1
annaabi.ee 
