4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon
võrguga.Papüürus kasvas põhiliselt Niiluse soistel kallastel ja sellest valmistati ka paate.Niilus oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse- püramiididesse.Esimesed püramiidid olid astmelised.Inimesed uskusid,et vaarao hing ronib mööda astmeid üles ja ühineb seal
Tegevuse eesmärk oli leida midagi uut oma elus ,et saada välja argipäeva rutiinist. 6)Austraalias kestab suvi novembrist-veebruarini , mistõttu lõppeb farmihooaeg suvel, sest ilm on ekvaatori juures (Põhja-Austraalia) liiga kuum ja seljakotirändurid suunduvad lõunasse, Airi saabus aga valel ajal ,mistõttu oli raske leida tööd. Paar kuud troopiliste tormidega tulevat vett kogutakse spetsiaalsete tammide taha veehoidlatesse, vahest tuleb vee puudus.Linnad on üle rahvastatud,kui suurt vihma ei tule võivad linnad vee puudusesse jääda. Kuuma suvega on üheks keskkonna probleemiks ka metsade põlemine,mis levib väga kiiresti ja on väga ohtlik. 7) kohalikega suhtlemisel on nende reeglid väga erinevad Eesti omast. Kui sa räägid austraallasega pead sa alati naeratama vastu , kui ei naerata ,võtavad nad seda kui ebaviisakust ja nad võivad solvuda
välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi. Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja äravooluga. Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool, 4 sademevee peetumine taimedes, vee akumuleerumine mulda, järvedesse, veehoidlatesse või liustikesse, olme- ja tootmisvee võtmine või selle heitmine veekogusse. Veenilanss annab ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest. Kokkuvõtteks Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk
Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Liiv tungi majadesse, riietesse ja krigises hamba all. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Ilma jahenes. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt tuli hoolt kanda niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Müüdis Osirisest peegeldusid fantastilisel kujul põhilised põlluharimistsüklid. Viljakoristus- ehk põuaperiood Osirise surm, külvitööd pärast üleujutust Osiris
ja saastained. · Hüdroloogiline ehk veetsükkel on looduses üks põhilisemaid protsesse. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad või jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jõudnud vesi imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlatesse. Vesi osaleb paljudes tähtsates keemilistes reaktsioonides ning enamus aineid lahustuvad vees. Tänu suurele lahustamisvõimele esineb päris puhas vesi looduses harva. Vaid väike osa maale jõudvast energiavoost jõuab lõpptarbijani. See toimub mitmete biokeemiliste tsüklite kaudu, millest suur osa toimub vee kaastoimel (veetsükkel on nende osa või osaleb neis). · 65. Inimtegevus on kaasajal muutunud globaalseks mõjutades suuremal või
annaabi.ee 
