Põhja-Ameerika põhjaosas leidub märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. Sama erinevad on märgala temperatuurid: ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe, lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni -50°C külma. HUVITAVAID FAKTE 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalapäeva. 1971. aastal Iraanis sõlmitud Ramsari konventsioon reguleerib rahvusvahelist märgalade kaitset. Märgalade ökoloogiline tähtsus seisneb järgmises: - veehoid ja veevarustus - toitainete ringlus - ökosüsteemide elu - vee isepuhastus KASUTATUD ALLIKAD https://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1 eesti/margalad.htm https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rgala Geograafia töövihik
Koos kivi`ga moodustab ta kandekonstr.Krohvim.ülesanne:pindade silum.&kaitsm.mitmesug.välismõjude eest.Plaatimissegu peab plaadid kinnit.seinale v.põran.`le&põran.puhul kandma ka koormust.Müürimö.Tse.mört-koosn.tse.liivast&veest,on hea tug,aga kehva plastuse&veehoidv. (lisades.plastifi.paran)Saab kasut.niisketes tingimustes&kohtades.Savim.-kasut.põhi.pottsepa- töödel.Eripäraks on mitte-kivistu(kuivab tahkeks)sp.saab kasutada kuivades kohta.Samas kõrge kuumakind.hea plastsus& veehoid.Segamört-tse.annab mört`le hea tug.&lubi v.savi hea plast.&veehoid,seetõttu kasut sageli segam.Lubi v.savi segat.mörti vedela taigna.,seguneb parem.Vett lisat.silma järgi.40.Krohvim.üles- hästi töödeldav,hea veehoidvus.Krohvitak.2..3kihis.I kiht >teha.vedelama mördiga,et nakkuks parem.aluspin.`ga&tungiks sügavale konaruste vahele.II kiht teha.pind tasaseks ebaühtlase&jäigema seguga.III kiht peab olema peene liivaga saavu.sileda.pinda Lubi-kipsm.-kasut.puitpind.&lagede krohvimisel
halva ilma tõttu. Kui kõik loomapidamishooned, kus peetakse loomi üle 10 loomühiku, saavad korraliku mahutavusega sõnnikuhoidla, kaovad põldudelt ka sõnnikulaamad. Sõnniku hoidmine põllul sõnnikuaunas on lubatud sellises mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 meetrit. 3. VEEHOID kudepaikades olev kalamari. Selliste reostusjuhtude võimalikkust kinnitab aeg-ajalt Pandivere allikates esinev suur ammooniumiooni sisaldus ja osade aastate kalade noorjärkude puudumine jõgedes. 3.3 Veeobjektide kaitse 3.3.1 Veeobjektide kaitse veeseaduses Veeseaduses ja selle alamates õigusaktides on määratud veehaarete, veekogude, vee-elustiku elupaikade, allikate ja karsti kaitse nõuded. Veeobjektide kaitse eesmärgiks on
annaabi.ee 
