Metsahaldjad Läbi aegade on rahvas metsa minnes kokku puutunud kummaliste olenditega. Nad näitavad endid, kui tahavad. Sageli võib metsas kuulda nende käimist, vilistamist või naeru. Sarnanevad rohkem loodusele, kui inimestele Neid võib isegi pahatahtlikuks nimetada, sest metsas ei tohi huilata õhtul hilja- metsavaim võib saada vihaseks ning karistada seda huigajat metsas ära eksimisega. Metsahaldjad Veehaldjad ehk näkid Asuvad meredes, järvedes ja tiikides, ülepea sügavates vetes, eritiarmastavat nad neelukohti, kõikuvaid kohti mererandades Näeb välja nagu inimene, enamasti naine Mustad kalahambad Näki nägemine on halb enne Näki puhul on kõige olulisemtunnus laul ja mäng Veehaldjad Kasutatud kirjandus: http:// entsyklopeedia.ee/meedia/haldjas2/nene2_pa ge_0573 http:// www.keskmaa
sooritab maagilisi riitusi ja tunneb rahvameditsiini. Põhjarahvaste samanistlikus usundis oli maailm 3 osaline - ülailm, inimeste maa (keskmine ilm) ja allilm. Samaani ühendusteeks nende vahel võivad olla puu, jõgi, linnutiivad, kolle (tulease) jms. Kõige üle valitseb ülim jumal, temast põlvnevad muud jumalad ja ürgolendid, kes taevast maha on tõugatud. Eestlase «jumaluse» mõiste kattub «haldja» omaga. Looduses elavad haldjad/jumalused. Haldjad on kohakaitsevaimud, loodusvaimud veehaldjad ehk näkid. Näkil on ka teisi nimetusi, näiteks vesihaldjas, merehaldjas, järve-, jõe- või kaevuhaldjas. Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile
ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27. Nimeta erinevaid veevägesid 1. Kotermann 2. Pottermann 3. Laevavaim 4. Eriline kala – hiiglasuur – haug, anomaalne – kuldkalake, suur vähk 5. Emajõgi 6. Kujutlus mere emast 7. Kalade karjased (peremehed-võivad esineda inimkujul) 8. Veehaldjad 9. Näkk – vette uppunud või uputatud inimene 10. Veeviha – veest saadud haigused(surnutega seotud veeviha) 11. Järvede rändamine 28. Millist tuld ei saanud kustutada veega? Põhjenda, mida siis tehti? Äiksetuld? Prooviti mulla või musta kanaga? 29. Tõlgenda endelist situatsiooni! Matuseteekond talust surnuaeda on 6km pikk. Viiendal kilomeetril tuleb surnurongkäigule vastu rase keskealine abielunaine (tanu ja põllega).
Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus. Näkk - uppunud inimene. Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross. Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees (kramp), siis pole kasu. Kui jalga haarab kramp, siis selle vastu saab nõelatorkega. Näkimadala (Hiiumaa). Ei ole haug (veejumal), piibel (18. saj), tall (Kristus). Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk. Petteks võis olla libakuju. Veehaldjad seotud muusikaga. [Film ,,Sajandi torm" 4 tundi pikk] Ujumine oli harv oskus. Arvatakse, et osades kohtades võtab näkk regulaarselt ohvri. Eristaatuses veekogud sõnaga Ema, vanem kuju emu; Ahi või Ähi; Emajõgi; Emujärv; Ahijärv; Ahja; Pühajõgi (Võhandu) mäss. Allikad - ravi, ilmategemine, siniallikas, allika kitsendamine/laiendamine. Ohverdatakse väljavoolu. Ohvriallikatest ei jooda.
Ülejäänu kujundab kunstniku fantaasia. 31 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 7.2. Valik haldjakirjeldusi Siinkohal oleks õige hetk lähemalt vaadelda esiisade haldjakirjeldusi, tuues neist välja omapärasemad ja vastandlikumad. Järgnev peaks tõestama elavat fantaasiat, mida kasutati vaimolenditele materiaalse keha omistamisel. Veehaldjad, keda tihti kujutatakse kalasabaga (ja nende lapsi lausa kaladena) on kaunid, suurte pruunide silmadega, pikkade tumedate juustega ja heleda sõbraliku häälega. (Masing 1998:135). Ühe teate järgi on mereneitsidel seljas sinisest kalevist riided ja nad käivat mööda vett alati sukka kududes. Teise teate kohaselt kannavad nad kollase-, punase-, sinise-, valgekirjusid riideid, mis helgivad päikese käes (Masing 1998:153). Sabaga haldjaid tunnevad ka rootsi laplased
annaabi.ee 
