55 Tiitsu ABT Rapla vald Uurimata (>10?) 59 Raadi lennuväli ja raketibaas Tartu linn 60 Tabelis 1 paksus kirjas toodud JRK on põhjaveele eriti ohtlikud, Sillamäe setteväljak reostab merd. Toodud pindalad on orienteeruvad. Raadi lennuvälja JRK ohustab Tartu Meltsiveski veehaaret. (Mati Salu; Madis Metsur) 5 Jääkreostuse likvideerimistööd Senised tööd on olnud sihipärased, ette võib heita tööde killustatust ja katkemist mõnel objektil. Kõige otstarbekam on hüljatud ohtlike jäätmete ja vedelkütuse jääkide koristamine. Väga oluline on avariide kiire likvideerimine ja operatiivsed puhastustööd Päästeteenistuse
kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. [9] Rohkem kui 1100 km2 suurusel alal ei tooda maapind enam joogikõlblikku põhjavett, vaid joogikõlbmatut "turbavett", millesse aeg-ajalt võivad sattuda ka mürgised ühendid (nt kantserogeenne benspüreen). Ida-Viru linnastunud põhjaosas pole ilmselt enam lootustki kohalikku põhjavett tarbida. Vasavere veehaaret ähvardab suurenev sulfaatide reostus, sügavad pindmise reostuse eest kaitstud põhjaveekihid on kõrge mineralisatsiooniga ning neis leidub radioaktiivseid elemente. [9] Veeinseneride vanade vigade tõttu pumbatakse neist välja nii palju vett, et see on tekitanud soolase merevee sissetungimise ohu. Põhimõtteliselt elame me maalapil, mis võiks toota puhast joogivett ka ekspordiks, tegelikult joob pool meie elanikest varsti põhjavee asemel
Veehaare peab olema projeteeritud nii, et see: tagaks vee kaitse reostamise ja liigvähenemise eest, tagaks veevärgi arvutusliku toodandu kogu selle kasutamisaja jooksul, kaitseks veevärgi prahi, jää, lobjaka, kalade, veetaimestiku, põhjamuda, õli ja naftaproduktide eest, oleks piiratud sanitaarkaitsealaga. Veevõtmisel veekogust v põhjaveekihist tuleb pidada veearvestust. Veehaarde asukoha valikul tuleb arvestada veekogu põhja ja kallaste võimaliku uhtumisega. Veehaaret ei soovitata rajada veekogu kalade kudemise piirkonda, veetaimestiku jäänuste, planktoni, jää, lobjaka ja ujuvprahi kuhjumiskohtadesse, samuti kärestikulisse jõkke, kus esineb põhjajää tekkimise oht. Veehaarde asukoht veekogul peab välistama veekogu põhja mudastumise veehaarde juures.