Masinad teevad tööd ka tööd inimeste eest, mille tõttu seda vähem jätkub töökohti inimestele. Mida enam laseme teha tööd tehnikal, seda suurem on keskonna saastatus. Mida aeg edasi seda vähem hoolitakse loodusest ja selle ilust. Järjest rohkem inimesi kolib maalt linna või linnaäärde elama. Nooremad põlvkonnad ei huvitu enam loodusest ja selle lähedusest ning paljud ei käi isegi linnast väljaski ega veedeta aega värke õhu käes. Liialt palju võetakse metsi maha ning ehitatakse ehitisi asemele. Tänapäeval võõranduvad inimesed aina rohkem ja rohkem looduse läheduse ja rohkuse võludest ning headusest. On vaid ja küsimus, mil keskkonna probleemid võivad saada tõsisemaks kui eales varem. Iga üksikisik jätab endast maha jälje keskkonda, seega peame olema ettevaatlikud selles osas, mida teeme ja kuidas teeme. Tagajärjed võivad olla tohutud ja ettearvamatud.
ja maailmapildi kujundamises. Kuid millised ohud ja voorused kaasnevad sellega? Internetist on kujunenud omamoodi sotsiaalne võrgustik ning seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas mõjutab virtuaalmaailm inimestevahelisi suhteid. Enamasti arvatakse, et liigne arvuti taga istumine vähendab väärtuslikku suhtlemisaega silmast silma, ning niigi nõrgad perekondlikud suhted saavad veelgi enam kannatada. Enam ei veedeta väga aega koos näitkes lauamänge mängides või siis õues koos jalutades, lihtsam on meelt lahutada internetiavarustes, lõbustades end ükskõik millega. Leidub isegi inimesi, kes on loonud endale täiesti individuaalse internetikeskkonna ning terve oma vaba aja kulutavad seal ning leiavad, et see on täiesti normaalne. Olenemata negatiivsetest aspektidest võib interneti mõju suhtlemisele ka positiivne olla.
Kuidas kõik on uhke ja sinine ja suur ja silma paistev. Kui hakkad seda talle seletama siis ta ei mõista ja ajab ikka enda mõtteid peale kuidas tegelikult võiks teha ja piisaks tagasihoidlikust autost. Üks paljudest põhjustest mis võib tülli ajada. See on kindel näide sellest, kui erinevad on meie mõttemaailm. Kõige õudsam ongi see, kui te noored kasvavad oma vanevanematest praeguse ajastu harjumuste tõttu lahku. Enam ei tehta koos asju, ei käida kuskil ja ei veedeta üksteise seltsis aega. Kui ema tuleb sinuga õhtul rääkima, kuidas koolipäev läks ja sa oled nii internetti süvenenud, et ei tee sellest väga väljagi võib tekkida järjekordne konflikt, miks ei suuda olla internetist eemal ja minna õue jalgpalli mängima, sõpradega otse suhtlema, mitte läbi interneti. Õnneks olen mina üks nendest noortest, kes ei istu päevadläbi netis, vaid mul on elu ka väljaspool seda.
Kõige rohkem meeldib mulle lugeda inglise keelseid raamatuid, ajakirju, erinevate inimeste blogisid ja ka ajalehti. Kindlasti mõjutab inimeste tahet lugeda kiire elutempo. Inimestel kulub liiga palju aega koolile ja tööle, muidugi ka kodule – vaja on süüa ja koristada, hiljem kulub aeg veel trennidele ning loomulikult tahab iga inimene ka oma aega kulutada lähedastele, kas nendega siis lihtsalt niisama olla või teha muud huvitavat, kuid tavaliselt ei veedeta seda aega lugedes. Siiski on ka erandeid. Arvan, et lugemine on osaliselt sama oluline kui koolis käiminegi. Aga kuna koolis käimine võtab väga palju aega päevast, siis võiksid olla koolipäevad lühemad, et õpilastel jääks ka aega lugemiseks. Mingi osa õpilastest kasutaks seda aega kindlasti lugemiseks ja muu huvitava info otsimiseks, kuid loomulikult on ka osa õpilasi, kes kindlasti seda aega lugemiseks ei kulutaks.
magama selgitades talle, et see on vajalik. Sõprusvanem lubab lapsel edasi mängida. 7.Miks ei ole Internetis välja antud kasvatuse käsiraamatut, kust oleks kasvatusprobleemide korral võimalik uurida, kuidas lapsega käituda? Lapsed, vanemad ja olukorrad on erinevad. 8.Millises kasvatuslikus ülesandes tehakse vanemate poolt teie arvates kõige rohkem vigu. Tooge näiteid. Eeskuju ja lapsele tähelepanu pööramine. Näidatakse varakult halba eeskuju(ka enesele teadmata) ning ei veedeta lapsega piisavalt aega ega väärtustata seda. Laps tunneb end varakult üksinda. On kadunud usaldus, kindlus- ja turvatunne. Antakse varakult lapsele vabadus ise otsustada ja jäetakse ta liiga varakult maailma üksinda. Ei suudeta kehtestada reegleid. 9.Millise stiiliga oli kasvuperes teie kasvatus? Miks nii tunned? Mina kasvasin ülesse peres, kus olin esimene laps ja vanemaks saades kadus vanema poolne armastus. Minult eeldati piiride taga püsimist,
ja 11. klassis 75% ringis. Kui 5. klassis oli poiste ja tüdrukute tulemus enam-vähem sama, siis 8. klassis lugesid poisid juba rohkem ning 11. klassis oli vahe veelgi suurem. Tulemustest järeldub, et 5. ja 8. klassi vahel toimub järsk tõus Interneti uudisteportaalide lugemise osas, kuid uuringu metoodikast tulenevalt ei ole täpsemat aega võimalik öelda. Ilmselt ei huvita uudised kuigivõrd 5. klassi õpilasi, huvi tekib alles hiljem. Samuti on võimalik, et 5. klassis ei veedeta veel kuigi palju aega Internetis, mistõttu on ka uudisteportaalide regulaarsete lugejate arv väiksem. Sugudevaheline võrdlus näitab, et ehkki nooremas eas loevad poisid Internetist uudiseid enam- vähem sama palju kui tüdrukud, siis vanemaks saades suureneb lugejate seas poiste osakaal. See tähendab, et tüdrukud hakkavad vanuse kasvades uudisteportaalide vastu huvi kaotama. Põhjusena võib oletada, et vanemad poisid veedavad tüdrukutega võrreldes Internetis rohkem
annaabi.ee 
