Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust
ajal inimesed räägivad. Peterson ei piirdu fanaatiliselt ainult ristiusu ideedega, vaid leiab ka muistsest paganlikust Kreekast mehi, kelle vastu ta aukartust tunneb ja kelle elukommete järele ta tahab elada. Ta ühendab endas ristiusu ja paganausu ideed, lepitab Kristuse Diogenesega. Petersoni arvates peab inimene küüniku kommete järele elama: peab olema vähenõudlik elu vastu, peab piskuga leppima. Inimene ei tohi lasta ennast veedelda igasuguseist tühjadest ,,asjadest. Mida vähemaga inimene lepib, seda õndsam ta on. Peterson mõistab hukka kõik tühjad kombekesed, moe järeleahvimise jne. Tema ei tunnusta seda põhimõtteliselt ja seepärast käib ta tihti talutaadi riides, kuigi see teda tolleaegses seltskonnas kompromiteerib ja temast sõpru eemale peletab. Inimene peab tõde otsima, tarkust õppima, mitte moe järele aelema ega viisakate elukommete ning tantsu õppimise peale aega raiskama. Peterson hindab sisemist
Kristlasest Pascali jaoks oli saanud loomulikuks mõte, et mitte miski võib tekitada millegi, kuna ka jumal lõi ju selle maailma ja kõik olemused maa peal sõna otseses mõttes mitte millestki. Mis loomulike seaduste järgi loodusriigis võimatu, see jumala jaoks ainuvõimalik. Peale lõpmatult suure maailmaterviku mõistmise, on lõpmatu mõistmise võimet tarvis ka lõpmatult väikeste asjade uurimiseks. Sellepärast ei tohi lasta ennast veedelda ei näilisel asjade lihtsusel, uurimisobjekti väiksusel, ega nätava tunnetushorisondi piiratusel. Ei tohi unustada, et kõige selle taga peitub lõpmatus. 2.2 Inimene Inimene on piiratud ja ajalik nii oma loomu, kui ka kõikide võimete poolest. Tema meeled ja mõistus hõlmavad vaid osa nähtuste diapasoonist. Inimese meeled ei talu mingeid äärmusi: liiga tugev müra kurdistab meid, liiga hele valgus pimestab, liiga suur ja liiga väike vahemaa ei lase meil