Juunikuuks oli kogu riik sakslaste käes. Novembris alustasid liitlased Egiptusest vasturünnakut, mis aga õige pea kinni jooksis ja Liibüa jäi kindlalt sakslaste kätte. Alles 1942. aasta juunis õnnestus Saka soomusjõududel sügavale Egiptuse territooriumile tungida. Sama aasta novembris alustasid aga liitlased vasturünnakut ja feldmarssal Rommeli juhitud Saksa väed taandusid Liibüasse. Tripoli langes Briti vägede kätte 23. jaanuaril 1943. Veebruriks oli kogu Liibüa liitlaste käes ja mais alistusid viimased, Tuneesiasse taganenud sakslased. Teise maailmasõja kõrbelahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud liitlaste kindla võiduga. Kuna samal ajal jõudsid Teise maailmasõja lahingud ka Eesti territooriumile, olid ajavahemikus juuli 1941 kuni veebruar 1943 Eesti ja Liibüa korraga Saksa vägede kontrolli all. Allikad: https://annaabi.ee/Stalingradi-lahing-p%C3%B5hjalik-referaat-mx65444.html http://et.wikipedia
Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat PS-st või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase PS väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks PS ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue PS eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu PS lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas PS poolt. Piip teatas, et tema ei hääleta, tammer jäi erapooletuks, Koplus, Post ja Lõvi julgesid vastu hääletada. Rahvuskogu I koja juhataja oli Jüri Uluots, kes
Esimene probleem: kas parandada olemasolevat põhiseadust või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase põhiseaduse väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks põhiseaduse ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue põhiseadus eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? – ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu põhiseadus lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas põhiseaduse poolt. Uue põhiseadusega likvideeriti rahvaalgatus ja rahvahääletus, mis hakkas olenema presidendi suvast