· Personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus. 4. PERIOODIKAVÄLJAANDED · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · Ajalehed: Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht. · Ajakirjad: Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater.Muusika.Kino, Eesti Arst. 5. AJALOOSÜNDMUSED · Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähete: Veebruarurevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing. · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk. 6. ÜRITUSED · Väikese algustähega: rahvatantsupidu, künnivõistlus, bioloogiaolümpiaad, olümpiamängud. · Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Eurovisioon, Suhkruturniir, Rahumaraton, Piimatuur, Kolme Krossi laat. 7. TAIMESORDID
Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest Allveesõda 1915 Inglismaa ja Iirimaa ümbruses lasti põhja kõik alused; ka reisilaev Lusitania Jüüti merelahing Saksa laevastik suutis sissepiirangust pääseda ja baasi naasta Venemaa kokkuvarisemine · rahutused sõjaväes · majanduslik kaos näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus · üldine rahulolematuse kasv Veebruarurevolutsioon toimus Petrogradis; 3.märtsil 1917 andis Nikolai II võimu Ajutisele Valitsusele Kadetid Rahva Vabaduse Partei; demokraatlik Venemaa Esseerid Sotsialistide-revolutsionääride Partei; järk-järgult sotsialistlik Venemaa Vähemlased VSDTP; järk-järgult sotsialistlik Venemaa Enamlased - VSDTP marksistlik organisatsioon; proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitatud sotsialistlik Venemaa Bresti rahu 3
o rahutused sõjaväes – venemaa oli 1917. a veebruariks kaotanud juba üle 6 miljoni sõduri; varustamine oli vilets o majanduslik kaos – näljahädad, tööjõu- ja tooraine puudus o keisrivõimu autoriteedi langus – õukond laostus moraalselt o rahulolematuse üldine kasv – üldine rahulolematus tingitud sõjalisest, majanduslikust ja moraalsest allakäigust - 2. Tabel 3.15 – Oktoobrirevolutsioon (1917) & Veebruarurevolutsioon (1917) Põhjus Tulemus Enamlaste soov haarata võimu kogu riigis Rahvakomissaride Nõukogu moodustami erakonda – enamlased ja esseerid) Ajutise Valitsuse madal autoriteet Enamlased kasutasid võimalust ära Rahva ükskõiksus Ei osutatud enamlastele vastupanu
Iseolemise tahe 1917. aastaks oli Eesti juba 2 sajandit olnud Vene Tsaarriigi osa. Eestit ja selle elanikke valitses Nikolai II Romanov, kelle võim veel hiljuti tundus kõigutamatu. Kuid juba kolmandat aastat kestis esimene maailmasõda (1914-1918), kuhu Vene Impeeriumist oli mobiliseeritud 15 miljonit sõdurit. Neist 2 miljonit olid langenud ja miljonid haavatud. Sõjast tekkinud pingetest lahvatas Venemaal 1917. Aastal Veebruarurevolutsioon., millele samal sügisel järgnes kogu maa kaosesse viinud enamlik riigipööre. 1918. aasta veebruaris okupeerisid Venemaa lääneosa omakorda Saksa väed. Olukorras, kus Vene Suurriik oli legitiimse võimuna lakanud olemast, kuulutasid kokkuvarisenud Impeeriumi läänealade rahvad end iseseisvaks. Soomlased tegid seda 6.12.1917, Leedulased 16.02.1918, Eestlased 24.02.1918 ja Lättlased 18.11.1918. 19