allikatest üks või teine fakt või mõte pärineb. Seda nimetatakse viitamiseks. Ka antud referaadis tuleb viidata erinevatele materjalidele, see tähendab, et iga fakt või lõik, mis on kirjutatud, peab sisaldama lõpus viidet. Viites kirjutatakse tavaliselt autori nimi ja selle artikli või raamatu kirjutamise (avaldamise) aeg-aasta. Näide: Esmakordselt kasutas aldehüüde parfümeeriatööstuses Ernest Beaux, luues Chanel No5 (N. Groom, 2002). Veebimaterjalide puhul kirjutatakse enamasti veebilehe pealkiri (NB! Mitte aadress). 9. Kui kasutad pilte või jooniseid, siis pead iga pildi alla kirjutama selle pildi pealkirja, või siis selle, mida on pildil kujutatud ja ka allika, kust selle pildi võtsid (pildi autori nime). 10. Kasutatud kirjanduse loetelu. Töö lõppu tuleb lisada eraldi lehel kõigi kasutatud kirjandusallikate nimetused. Kirjandusallikad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (tavaliselt autori perekonnanime järgi).
arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines. Tööks materjalide kogumise meetodiks oli teemaga seonduvate autorite poolt koostatud erialase kirjanduse otsimine raamatute, ajalehtede artiklite ning veebimaterjalide näol Valitud kirjanduse põhjal teostati erinevate teemaga seonduvate nägemuste vaatlemist ja analüüsimist, millest lähtuti töös erinevate järelduste tegemistel ning isiklike seisukohtade välja toomisel. 3 1. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST Õpetaja amet on väga vastutusrikas töö. Õpetaja on see, kes kujundab noort inimest, juhib
on kajastada teemat objektiivselt, tuleks kasutatavaid allikaid mitmekesistada. Tänapäeval on internetist saanud vaat et peamine teabe hoiukoht, mille eelised klassikalise raamatukogu ees on kerge ligipääs ja infootsingu hõlpsus tänu võimsatele otsingumootoritele (nn guugeldamine). Kahjuks lisandub materjali kättesaadavuse lihtsusele ka pahupool isegi üliõpilased püüavad järjest rohkem oma uurimistöid teha kahtlase väärtusega veebimaterjalide põhjal. Et seda piirata, oleks hea, kui juba n-ö maast madalast selgeks teha, milliste allikate kasutamine uurimistöös pole hea toon. Ma ei soovita lubada Wikipedia, üliõpilastööde ja loengumaterjalide kasutamist. Isegi tuntud õppejõudude üksikute loengute tekstid või slaidid pole piisavalt head, sest tegemist on töömaterjalidega, mis ei pruugi olla lõpuni viimistletud. Üliõpilastöödest, sh
· võimalikult palju tuleks kasutada elulähedasi metafoore navigeerimissüsteemide funktsioonide kirjeldamiseks. Link nimetusega "maksa maksud" on tõenäoliselt väljendusrikkam kui näiteks "Maksuamet"; · kasutada lingi sihtpunkti kirjeldamiseks täiendavat informatsiooni, isegi kui see paikneb teksti sees; · anda dokumentidele iseloomustavad pealkirjad, kuna need on esmaseks infoallikaks. Pealkirjad peavad lühidalt väljendama sisu. Et veebimaterjalide lugemine erineb teises vormis esitatud materjalide lugemisest, on välja kujunenud veebile omane, raamatutest ja ajalehtedest erinev kirjutusstiil. 78 LEHEKÜLJE STRUKTUUR Kontekst: lehekülg on levinuim ja sageli ainuvõimalik viis saidil sisalduva informatsiooni esitamiseks. Infosisu kõrval peab aga lehekülg pakkuma ka vahendid, mille abil kasutaja
annaabi.ee 
